Persoon

  • 31.07.2008

    Mae Veskis Hove: Pendeldan juba viisteist aastat kahe maa vahel

    Jõgevalt pärit Mae Veskis Hove on lõpetanud Tartu Ülikooli inglise filoloogina. Ülikooli ajal sai ta ka tutvust teha alguses rootsi, seejärel taani keelega. Pärast lõpetamist töötas noor keelehuviline mõnda aega ülikooli juures. ... Loe lähemalt
  • 26.07.2008

    Vello Sakkos: Muusika muudab inimesed paremaks

     Vello Sakkos tuli Põltsamaale klarnetit õpetama otse Elva klarnetipäevadelt. „See ju ongi puhkus, kui saab mööda suvist Eestimaad ringi liikuda ja pilli mängida,” kinnitas mees, kes talv läbi hommikust õhtuni Tallinnas tööd rügab. ... Loe lähemalt
  • 24.07.2008

    Maanteemuuseumi juhib Tabiverest võrsunud ajaloolane Mairo Rääsk

     Viimastel aastatel on üheks Eestimaa turismimagnetiks saanud Põlvamaal Varbuse külas asuv maanteemuuseum, kus tutvustatakse teede-teemalist väljapanekut alates muinasajast kuni tänapäevani. Muuseumi eestvedamisel saavad teoks ka mitmed üritused. Ühel neist, möödunud laupäeval toimunul, võis uudistada Eesti vanimat liikuvat veoautot Ford TT.... Loe lähemalt
  • 19.07.2008

    Vello Salum: Tuleb tugevdada kogukondi ja rahvusriike

    Pilistvere emeriitõpetaja Vello Salum tähistas hiljuti oma 75. sünnipäeva. Ta usub kihelkondade taastumisse ja sellesse, et pisikest koduplaneeti nimega Maa on võimalik ökokatastroofist päästa.... Loe lähemalt
  • 12.07.2008

    Mart Arold: Olen terav, mis puutub poliitikasse ja emakeelde

    Sortside saladuste paljastaja, kommunistide kuritegude rahva ette tooja Mart Arold ulatas hoovi vastu tulles terekäe. „Teeme nii, et täna ei kakle,” muigas ta. Maaliline paik Voorel, kus Mart Arold elab, pakub hingele tasakaalu, siin tunduvad olevat ideaalsed tingimused vaimutööks.  Nii palju oleks veel vaja teha. Jätkuks vaid aega ja jõudu, viimaseid aga tuleb jagada raske haigusega.... Loe lähemalt
  • 10.07.2008

    Ingvar Tšizhikov:

    Ühistegevus aitas möödanikus Eesti põllumeestel mitmeidki asjalikke ja tulusaid ettevõtmisi korda saata, nüüdseks on ühise asjaajamise võrsed jõudnud ka Peipsi rannikule. Mõned aastad tagasi loodi Peipsiveere Köögiviljaühistu, mille juhatuse esimeheks valiti Vara vallas elav talunik ja ettevõtja Ingvar Tšizhikov.... Loe lähemalt
  • 5.07.2008

    Anton Tamm loodab ka üheksakümneaastaselt orkestris pilli mängida

    Mustvee on üks neid Eestimaa paiku, mis võib uhkust tunda oma puhkpilliorkestri üle. Alates 1942. aastast musitseerib selles kollektiivis Anton Tamm, kes oma härrasmehelikkuse, tõsise ellusuhtumise  ja harrastustele pühendumisega on kodulinnale tugeva annuse vaimsust juurde andnud. Vanusele vaatamata loodab ta, et tervist ja jõudu jätkub veel kauaks.... Loe lähemalt
  • 3.07.2008

    Keiu Kess naudib terve aasta peale hajutatud juubeliüritusi

    Puurmani Spordi- ja Kultuurimaja direktor Keiu Kess naudib terve aasta peale hajutatud Eesti Vabariigi juubeliaasta üritusi ja leiab, et kõik inimesed üle Eesti saavad niiviisi väga vahvatest asjadest osa, taolisi aastaid võiks tema hinnangul rohkemgi olla.... Loe lähemalt
  • 28.06.2008

    Laine Pärn: Muresid pole olnudki – halb ei jää meelde!

      Laine Pärn on Kaarepere Põhikoolis töötanud 38 aastat ja näinud selle aja jooksul erinevate põlvkondade noori üles kasvamas. Oma ainsalt töökohalt oli ta tänavu sunnitud lahkuma seoses kooli sulgemisega. 110 aastat tagasi koolimajaks ehitatud uhke maakivihoone õpilastele enam uksi ei ava, sest viimaseid on lihtsalt liiga vähe.... Loe lähemalt
  • 26.06.2008

    Jõgevamaa metskonda jääb 1.juulist seitse töötajat

      Jõgevamaa metsaülema Avo Jürissaare sõnul jääb metskonnas 1. juulist tööle metsaülem, viis metsnikku ja spetsialist ehk kokku seitse töötajat — nii, nagu oli struktuurimuudatusega ette nähtud. Kokku jätkavad 35 inimesest edaspidi tööd 23.On Sul nüüd täpselt teada, mis üksustesse ja kui palju töötajaid alles jääb? Kui palju inimesi tuli koondada ja kui paljud võtsid vastu teise töö?Põltsamaa metskonnast jääb tööle metsaülem ja üks metsnik, lähevad Jõgevamaa metskonda; koristaja läheb üle kinnisvara osakonda; raamatupidaja on juba läinud finantsosakonna alla. Töölised jäävad kõik. Koondatakse kolm inimest, üks läheb pensionile.Jõgevamaal on praegu veel neli metskonda: Pikknurme, Põltsamaa, Laiuse ja Halliku. Hetkel on tööl 35 inimest, kelle töö saab ümber korraldatud. Poolte kokkuleppel lahkub viis töötajat, koondatakse seitse. Seega 23 jääb ka edaspidi tööle.Jõgevamaa metskonnas jääb 1. juulist tööle kokku seitse töötajat. Ülejäänud Jõgevamaal paiknevad RMK-lased hakkavad tööle metsamajanduse ja metsakorralduse valdkonnas, lisaks siirdub puhkemajandusse kaks töötajat. Jõgevamaa metskonna kontor läheb Pikknurme. Mis saab Põltsamaa, Laiuse ja Halliku kontoritest?Metskonnakontoriks jääb jah Pikknurme, teiseks kontoriks-toimimiskeskuseks Laiuse. Halliku muutub Koseveski looduskeskuseks. Põltsamaa kontori saatus on hetkel lahtine. Mitu inimest nõustus metsa tööle minema? Oli neid meie maakonnas üldse?Mitte ükski. Mis 1. juulist tulema hakkab?Enam-vähem on teada. Kaitsesid juuni algul EBSis majandusmagistri kraadi. Miks EBSi magistriõpe?Tehti ettepanek, anti mõtlemisaega ja siis tuli otsus. Miks valisite koos Peeter Kasega oma magistritöö teemaks "Tööjaotuse ja struktuuri mõju allüksuse tulemuslikkusele RMK näitel"? Kes seda teemat soovitas?See oli üks variantidest, mis tuli RMK arendusdirektori poolt. Kuidas saab kahekesi magistritööd teha? Kuidas te omavahel ülesanded jagasite?Kumbki keskendus rohkem kindlale osale, vastastikku parandasime ja tegime ettepanekuid. Milline oli üldse 2007. aastal olukord metskondades? Millist struktuuri mudelit kasutati? Oli see kõikidel ühesugune? Kes selle mudeli ikkagi määras?Struktuuri ja tööjaotuse poolest on üldpilt enam-vähem, aga segadusi tuli ette. Probleeme oli rohkem tööjaotusega, metsaülem kippus ise määrama, kes millega tegeles — ametinimetusele vaatamata. Kas tööjaotuse skeemidel on seos metskonna toimimise edukusega? Kui jah, siis kas teie leidsite need?Jah, on. Üldjoontes – mida rohkem on kontoriametnikke, seda segasemaks pilt läheb. Mis olid teie ettepanekud? Kas neid on uue struktuuri väljakujundamisel ka arvestatud?Ettepanekud: metskondade töömahtude ühtlustamine – omavahel võrreldavaks muutmine, metsnike seas osaline spetsialiseerumine, ametikohustuste korrastamine ja metskonna ametnikkonna koosseisu ülevaatamine. EBSis kaitsti mulle teadaolevalt veel viis magistritööd RMK probleemidest. Kuulasid ka teiste kaitsmisi. Elas igaüks oma tööga ainult oma maailmas?Ei kuulanud teisi. Metsaülemad kaitsesid magistritöidJuuni algul kaitsesid EBSis majandusmagistri kraadi Peeter Kask ja Avo Jürissaar, nende teemaks oli "Tööjaotuse ja struktuuri mõju allüksuse tulemuslikkusele RMK näitel".  Andres Sepa teema oli "Muudatuste juhtimine RMKs" ja Kadri-Aija Viigi teema "Sotsiaalne vastutus kui muudatuste lähtekoht Riigimetsa Majandamise Keskuse näitel".Magistrikraadi kaitsesid ka Taheva metskonna metsaülem Tõnis Kask ja Valga metskonna metsaülem Risto Sepp. Tõnis Kase magistritöö kandis pealkirja "Kasvava metsa kui bioloogilise vara väärtuse hindamine". Töö teine autor oli Andrus Kevvai.Risto Sepa magistritöö teema on "Muudatuste elluviimine Riigimetsa Majandamise Keskuses", selle teine autor oli Vara metsaülem Küllike Kuusik.RMK kommunikatsioonijuhi Mari-Liis Mälbergi sõnul saab  kaitstud magistritööde kokkuvõtteid  lähiajal lugeda RMK kodulehelt.HELVE LAASIK ... Loe lähemalt