28.06.2008

Laine Pärn: Muresid pole olnudki – halb ei jää meelde!

Laine Pärn on Kaarepere Põhikoolis töötanud 38 aastat ja näinud selle aja jooksul erinevate põlvkondade noori üles kasvamas. Oma ainsalt töökohalt oli ta tänavu sunnitud lahkuma seoses kooli sulgemisega. 110 aastat tagasi koolimajaks ehitatud uhke maakivihoone õpilastele enam uksi ei ava, sest viimaseid on lihtsalt liiga vähe.... Loe lähemalt

26.06.2008

Jõgevamaa metskonda jääb 1.juulist seitse töötajat

Jõgevamaa metsaülema Avo Jürissaare sõnul jääb metskonnas 1. juulist tööle metsaülem, viis metsnikku ja spetsialist ehk kokku seitse töötajat — nii, nagu oli struktuurimuudatusega ette nähtud. Kokku jätkavad 35 inimesest edaspidi tööd 23.On Sul nüüd täpselt teada, mis üksustesse ja kui palju töötajaid alles jääb? Kui palju inimesi tuli koondada ja kui paljud võtsid vastu teise töö?Põltsamaa metskonnast jääb tööle metsaülem ja üks metsnik, lähevad Jõgevamaa metskonda; koristaja läheb üle kinnisvara osakonda; raamatupidaja on juba läinud finantsosakonna alla. Töölised jäävad kõik. Koondatakse kolm inimest, üks läheb pensionile.Jõgevamaal on praegu veel neli metskonda: Pikknurme, Põltsamaa, Laiuse ja Halliku. Hetkel on tööl 35 inimest, kelle töö saab ümber korraldatud. Poolte kokkuleppel lahkub viis töötajat, koondatakse seitse. Seega 23 jääb ka edaspidi tööle.Jõgevamaa metskonnas jääb 1. juulist tööle kokku seitse töötajat. Ülejäänud Jõgevamaal paiknevad RMK-lased hakkavad tööle metsamajanduse ja metsakorralduse valdkonnas, lisaks siirdub puhkemajandusse kaks töötajat. Jõgevamaa metskonna kontor läheb Pikknurme. Mis saab Põltsamaa, Laiuse ja Halliku kontoritest?Metskonnakontoriks jääb jah Pikknurme, teiseks kontoriks-toimimiskeskuseks Laiuse. Halliku muutub Koseveski looduskeskuseks. Põltsamaa kontori saatus on hetkel lahtine. Mitu inimest nõustus metsa tööle minema? Oli neid meie maakonnas üldse?Mitte ükski. Mis 1. juulist tulema hakkab?Enam-vähem on teada. Kaitsesid juuni algul EBSis majandusmagistri kraadi. Miks EBSi magistriõpe?Tehti ettepanek, anti mõtlemisaega ja siis tuli otsus. Miks valisite koos Peeter Kasega oma magistritöö teemaks "Tööjaotuse ja struktuuri mõju allüksuse tulemuslikkusele RMK näitel"? Kes seda teemat soovitas?See oli üks variantidest, mis tuli RMK arendusdirektori poolt. Kuidas saab kahekesi magistritööd teha? Kuidas te omavahel ülesanded jagasite?Kumbki keskendus rohkem kindlale osale, vastastikku parandasime ja tegime ettepanekuid. Milline oli üldse 2007. aastal olukord metskondades? Millist struktuuri mudelit kasutati? Oli see kõikidel ühesugune? Kes selle mudeli ikkagi määras?Struktuuri ja tööjaotuse poolest on üldpilt enam-vähem, aga segadusi tuli ette. Probleeme oli rohkem tööjaotusega, metsaülem kippus ise määrama, kes millega tegeles — ametinimetusele vaatamata. Kas tööjaotuse skeemidel on seos metskonna toimimise edukusega? Kui jah, siis kas teie leidsite need?Jah, on. Üldjoontes – mida rohkem on kontoriametnikke, seda segasemaks pilt läheb. Mis olid teie ettepanekud? Kas neid on uue struktuuri väljakujundamisel ka arvestatud?Ettepanekud: metskondade töömahtude ühtlustamine – omavahel võrreldavaks muutmine, metsnike seas osaline spetsialiseerumine, ametikohustuste korrastamine ja metskonna ametnikkonna koosseisu ülevaatamine. EBSis kaitsti mulle teadaolevalt veel viis magistritööd RMK probleemidest. Kuulasid ka teiste kaitsmisi. Elas igaüks oma tööga ainult oma maailmas?Ei kuulanud teisi. Metsaülemad kaitsesid magistritöidJuuni algul kaitsesid EBSis majandusmagistri kraadi Peeter Kask ja Avo Jürissaar, nende teemaks oli "Tööjaotuse ja struktuuri mõju allüksuse tulemuslikkusele RMK näitel". Andres Sepa teema oli "Muudatuste juhtimine RMKs" ja Kadri-Aija Viigi teema "Sotsiaalne vastutus kui muudatuste lähtekoht Riigimetsa Majandamise Keskuse näitel".Magistrikraadi kaitsesid ka Taheva metskonna metsaülem Tõnis Kask ja Valga metskonna metsaülem Risto Sepp. Tõnis Kase magistritöö kandis pealkirja "Kasvava metsa kui bioloogilise vara väärtuse hindamine". Töö teine autor oli Andrus Kevvai.Risto Sepa magistritöö teema on "Muudatuste elluviimine Riigimetsa Majandamise Keskuses", selle teine autor oli Vara metsaülem Küllike Kuusik.RMK kommunikatsioonijuhi Mari-Liis Mälbergi sõnul saab kaitstud magistritööde kokkuvõtteid lähiajal lugeda RMK kodulehelt.HELVE LAASIK ... Loe lähemalt

21.06.2008

Salme Tallmeister – vahva eesti naine Juula külast

Peagi kaheksakümne viiendat sünnipäeva tähistava Salme Tallmeistri Kangro talu koduaed Tabivere vallas Juula külas on omaette vaatamisväärsus oma alatise õiterohkuse, põnevate puhkenurkade, hekkide, puude ja põõsastega. Aed ja käsitöö on olnud Salme kaks suurt armastust noorest saati. ... Loe lähemalt

19.06.2008

Vägivallatu suhtlemine eeldab õppimist kogu elu

Eesti ainus vägivallatu suhtlemise sertifitseeritud treener Merike Kahju peab kuue aasta jooksul saadud kogemusi olulisteks ja kinnitab, et meetod pole tema jaoks end veel ammendanud, pigem vastupidi, mida rohkem ta ennast mõistab, seda rohkem avaneb võimalusi. Tema jaoks pole tegemist pelgalt suhtlemismeetodi, vaid elamise ja olemise viisiga.... Loe lähemalt

14.06.2008

Maria Orbi tänavused tippsaavutused on noorte teaduspreemia ja kuldmedal

Hiljuti olid Jõgeva raudteejaama Tallinna-Tartu rongi vastu kogunenud rohkesti rõõmsaid Jõgeva Ühisgümnaasiumi abituriente. Neil oli kaasas plakat tunnustussõnadega oma klassikaaslasele Maria Orbile, kes saabus preemiaga tagasi Ameerika Ühendriikides Atlantas toimunud noorte teadusmessilt INTEL ISEF, kus pälvis preemia uurimistöö eest "Katlakivi tekke vähendamine magnetseadmega". Rahvusvahelisel tasemel tunnustuse pälvinud Jõgeva neiul on põhjust rõõmustada teisegi suursaavutuse üle: gümnaasiumi lõpetab ta kuldmedaliga.... Loe lähemalt

12.06.2008

Peipsi Koostöö Keskus võttis luubi alla omavalitsuste koostöö

Mai lõpus korraldas Peipsi Koostöö Keskus seminari "Kohalike omavalitsuste koostöö võimalused Jõgevamaa näitel", kus läbivaks teemaks oli avalikkuse kaasamine. Peipsi Koostöö Keskuse projektijuhi Villu Luki sõnul oli eesmärgiks läbi mängida nii koostöö edendamise kui ka valdade liitumise protsess, mis andis osalejatele tulevikus antud küsimustega tegelemiseks praktilise kogemuse.... Loe lähemalt

7.06.2008

Evi Rohtla: Tööd ja ametid on ise mu juurde tulnud

Evi Rohtla on Adavere Vaba Aja Keskuse perenaine, kohaliku kooli huvijuht ja rahuklassi õpetaja, noorteühingu 4H Jõgevamaa piirkonna juht, lisaks veel mitmed muud suuremad ja väiksemad tööd ja kohustused. Seepärast on tal enamasti ikka mitu asja korraga käsil, ent ta suudab kõigega suurepäraselt hakkama saada.... Loe lähemalt

5.06.2008

Peeter Palu: Mustvee sadama ehitamisega tasuks kiirustada

Peipsi äärseid omavalitsusi külastanud sadamate ehitamise ja haldamisega tegeleva ASi Saarte Liinid juhatuse nõunik Peeter Palu peab nüüdisaegse sadama ehitamist Mustveesse perspektiivikaks projektiks, mille elluviimisega tuleks võimalikult kiiresti tegeleda. Mis puutub majandust tervikuna, siis soovitab Peeter Palu aga liigsest optimismist hoiduda, sest on parem karta kui kahetseda.... Loe lähemalt

31.05.2008

Arne Tegelmann: Kultuuri saab teha igal ajal

Arne Tegelmann pole just vana mees, aga muuseumi pandi ta juba kuus aastat tagasi. Või noh, mis pandi, eks ta ikka ise läks ja konkursi korras veel: ta on Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi direktor. Kätt ühel või teisel viisil Jõgevamaa kultuurielu pulsil hoidnud on ta aga ühtekokku 28 aastat, lisaks sellele on ta tegev EELK Palamuse koguduses, Palamuse Lions-klubis ja kes teab kus veel.... Loe lähemalt

29.05.2008

Zakaria Nemsitsveridze: Kohtusse pöördumist võiks mõneti võrrelda hambaarsti juurde minekuga

Tartu Maakohtu Jõgeva Kohtumaja kohtunik Zakaria Nemsitsveridze arvab, et inimesed võiksid erinevate probleemide lahendamiseks rohkem ja julgemini kohtusse pöörduda.Lõppev kuu mai on Eesti... Loe lähemalt

Persoon