Saare vallas Kääpa külas kultuuritöö juhtimise ja turismiprojektide eestvedamisega tegeleva sihtasutuse Kalevipoja Koda juhatajana töötab tänavu kevadest ajaloolane Hannes Soosaar, kelle eesmärgiks on looduslikult kaunist ja paljude legendidega seotud paika veelgi vaatamisväärsemaks ja atraktiivsemaks muuta. Uue juhi alluvuses jätkub endiselt rohkesti tegevust Kratiküla asukatele. Tema tulevikuunistuseks on aga Kääpale Põrgu ehitada.
Sihtasutust Kalevipoja Koda tunnevad siiani paljud Kääpa krattide järgi. Kas need vahvad ja rõõmsameelsed tegelased on palgal ka uue juhataja ajal või on kogu riigis valitsev majanduslikult keeruline olukord sundinud mõne neist koondama?
Muretsemiseks pole põhjust, sest kõik kratid on endiselt ametis ja tegutsevad lõbusalt ja aktiivselt edasi. Oleme ka mõned uued kratid tööle võtnud. Muide, aeg-ajalt tuleb ka mul endal krati rollis olla, mida küll veel põhjalikult harjutama pean.
Millega tegelesite enne, kui alustasite tööd sihtasutuse Kalevipoja Koda juhatajana?
Olen pärit Saare vallast ja mu koduküla on Ruskavere. Aastal 2002 lõpetasin Mustvee Gümnaasiumi. Seejärel asusin õppima Tartu Ülikooli ajalooteaduskonda, kust sain diplomi möödunud aastal. Põhiline aeg kulus kõrgkooli ajal mõistagi õppimisele, millele lisandusid ka mõned väiksemad tööotsad. Alates tänavu kevadest olen aga SA Kalevipoja Koda juhataja. Tänan Kalevipoja Koja peret, et nad mu sõbralikult vastu võtsid. See amet võimaldas mul oma kodukanti tagasi tulla. Maaelu meeldib mulle väga, tundsin, et ongi õige aeg oma energiat selles keskkonnas rakendada ja siia jõudumööda lisaväärtusi juurde anda. Kääpa küla, millega on seotud mitmed legendid Kalevipojast, on mulle maast-madalast südamelähedane olnud. Pealegi käsin Saare Põhikoolis samas majas, kus praegu asub Kalevipoja muuseum.
Tavaliselt korraldatakse juhtivtöötajate ametikohtade täitmiseks ka konkurss.
Sihtasutuses Kalevipoja Koda vabanes juhataja ametikoht. Osalesin uue juhi leidmiseks korraldatud konkursil ja tutvustasin oma visiooni Kalevipoja Kojast Saare vallavanemale Jüri Morozovile, kes on ka selle sihtasutuse nõukogu esimees. Osutusingi nõukogu poolt valituks, teiste kandidaatide kohta mul andmed puuduvad.
Missugused on Teie vaatevinklist Kalevipoja Koja olulisemad ettevõtmised ja projektid praegu ja plaanid ning unistused tulevikus?
2004. aastal loodud sihtasutuse Kalevipoja Koda põhilisteks ülesanneteks on Saare valla kultuuriasutuste töö korraldamine, kultuuriteenuste pakkumine ja arendamine selles piirkonnas ning võimaluste loomine kodupaiga traditsioonide hoidmiseks ja tutvustamiseks. Kalevipoja muuseumis säilitame ja tutvustame ajaloolist ja kultuuriloolist pärandit. Siin saab ülevaate ka Kalevipoja legendidega seotud paikadest kogu Eestis, Kalevipoja eeposte erinevatest väljaannetest ja ka teiste rahvaste eepostest. Muuseumi eksponaadid paiknevad näitusetoas, haridusetoas, Eesti esimesele iseseisvusperioodile pühendatud toas, “punases ” toas ja ruumis, mida kutsume kongiks.
Muuseum arendati välja pärast Saare Põhikooli sulgemist selle kooli kodulootoast ja avati 2002. aastal. Nii leiti koolimajale ka uutes oludes väljund ja päästeti see tühjaks jäämisest ja lagunemisest. Muuseumipere eesotsas Viivi Laniga on igati head tööd teinud ja mulle tubliks abiliseks. Meie kompleksi kuulub ka Kalevipoja teemapark puuskulptuuride ja atraktsioonidega.
Kuigi alustasime oma vestlust krattidest, räägiksin sel teemal veel. Meie Kratikülas saab tutvuda krattide ajaloo ja sugupuuga, õppida krattide kombeid, ise kratti valmistada. Väga populaarne sõiduriist on Kääpa külas kratitakso.
Kalevipoja Koda haldab ka Saare raamatukogu. Ühtlasi algatame ka projekte, mis stimuleerivad paikkonna arengut. Samuti tegeleme enesetäienduse ja elukestva õppimise korraldamisega. Pidevalt on meie sihtasutuse palgal seitse imest. Mõnedki löövad aga kaasa hooajati.
Kalevipoja Koda soovibki oma ettevõtmistesse kaasata võimalikult palju mitmesuguste oskustega inimesi lähemalt ja kaugemalt, kes selle läbi ka teenida saaksid. Nii oleme huvitatud koostööst näiteks seppade, savinõude valmistajate mitmete teiste käsitöömeistrite, mesinike, rahvapäraseid roogi valmistavate perenaiste ja peremeestega, kes oma tegevust ja tooteid turistidele tutvustaksid.
Kas näiteks sepp peaks olema Kalevipoja Kojas või nende läheduses pidevalt turistide ootel?
Ideaalis peaks ta pidevalt kohal olema. Algul on aga plaan kutsuda teda mitmesugustele teemaüritustele, kas siis käsitöö või lausa sepatöö päevale.
Mida Kalevipoja Koja territooriumile saabuvad turistid kõige põhjalikumalt vaatavad ja imetlevad?
Enamasti huvitab inimesi kogu kompleks tervikuna. Kahtlemata mõjub kosutavalt ilus ja puutumatu loodus.
Meie teemapargis uudistatakse põnevusega ka vigursaagijate meisterdatud puukujusid, mis kujutavad tegelasi rahvuseeposest. Seal on Kalevipoeg, Linda ja teised. Samuti on olemas tohutu suur Kalevipoja tool, lusikas ning muudki. Eriti linnainimestele pakub suurt huvi ka rehielamu. Kalevipoja muuseumi külastavad sagedamini kooliõpilased ja pered. Kalevipoja Varakambrist saab osta mitmesuguseid meeneid, käsitööd, samuti vanaaegseid tööriistu ja tarbeesemeid. Varakambrit aitab sisustada ka meie koostööpartner koduvallast — Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskus.
Millele peaks turistide senisest veelgi suuremaks ligitõmbamiseks rohkem tähelepanu pöörama, kas minevikupärandi tõsisemas toonis esitlemisele või sellistele näitemängulistele projektidele nagu Kääpa kratid?
Leian, et need valdkonnad peaksid tasakaalus olema, lähtudes sellest, et Saare valla põhilisteks turismiprojektideks on Kalevipoja muuseum ja Kratiküla. Mõistagi vajavad mõlemad projektid edasiarendamist, uut “verd” ja uusi mõtteid. Muide, mõned aastad tagasi kartsid mõned külaelanikud, et seoses turismi käivitamisega hakkab Kääpal väga palju inimesi käima, mis kohaliku rahva rahu häirida võib. Need kartused on põhjendamatud. Pealegi on meie tegevussuunaks mitte massiturism, vaid ennekõike on meie poolt pakutav mõeldud väiksematele gruppidele ja peredele.
Missuguseid emotsioone tekitab Teis Kalevipoja muuseumis paiknev Ilmar Kruusamäe maal “Kalevipoeg kündmas”?
Minu arvates on see maal väga hästi tehtud ja kunstiliselt väga heal tasemel.
Kuidas kulgeb sihtasutuse Kalevipoja Koda rahastamine ning kuivõrd peate juhatajana ka hea müügimees olema?
Saare vallavalitsus tasub meie esmased kulud, maksab elektriarve ja töötajate palgad. Ülejäänud raha taotleme aga mitmesugustest projektidest. Mõistagi on mul oma töös vaja ka majanduslikku mõtlemist ja ärivaistu. Mõneti on elu majanduslikum pool mulle veel võõras, kuid mõningaid kogemusi olen mitmesuguseid üritusi korraldades juba saanud.
Mäletatavasti olete praktiseerinud ka diskorina.
Täpselt nii, kusjuures ka see tegevus on aidanud lihvida suhtlemisoskust ja võimet erinevates olukordades õigesti tegutseda.
Kuivõrd suhtlete ja peate nõu Kalevipoja Koja endise juhataja Taavi Pirgiga?
Ma tundsin Taavit juba varem ja ma arvan, et meie koostöö jätkub. Kindlasti on vajalikud ka tema oskused puukujude meisterdajana.
Mis võiks olla Kalevipoja Kojas kõige suurejoonelisem ja põnevam tulevikuplaan ?
Lähemateks plaanideks on Kalevipoja mõõga asukoha atraktiivsemaks muutmine Kääpa jões. Paigaldame jõkke uue ja suurema mõõga, valgustame selle asukoha ning kasutame selle paremaks esiletoomiseks ka helisüsteemi. Ühtlasi paneme lugemiseks välja tekstid mõõgaga seotud legendidest.
Koos projektijuht Andri Platoga plaanitseme aga Kääpale ehitada Põrgu, kuhu Kalevipoegki sattus ja mille väravasse ta eepose järgi valvama jäi. Põrgusse kavatsemegi välja ehitada tumedas toonis majas asuva maapealse osa koos Põrgu väravatega ja ka maa-aluse osa, mis paikneks Kääpa rahvamaja kõrval. Konkreetsemate ehituslahenduste kallal tuleb aga veel pead murda.
Kas vajate ka Põrgusse sobivat isikut Saatanat ja teisi põrguasukaid mängima, mis võimaldaks jällegi uusi töökohti luua?
Ma usun, et tulevikus on selliste tegelaste osatäitjaid kindlasti vaja.
Millal toimub Põrgu pidulik avamine koos traditsioonilise lindilõikamisega?
See on hea küsimus. Ma loodan, et Põrgu ehitustööd algavad juba 2009. aasta sügisel ja loodan, et need laabuvad võimalikult kiiresti. Nagu ehitusel ikka, võib aga ette tulla mitmeid probleeme ja takistusi.
Mida arvate üldse Kalevipoja teema põhjalikust käsitlemisest Jõgevamaal, kus mitmed üritused on pühendatud eepose kangelasele?
Ma suhtun sellesse positiivselt ja need on väga tänuväärt ettevõtmised, sest iga maakond peabki taotlema omalaadsust ja tooma välja oma looduslikku, kultuurilist ja ajaloolist eripära.
Mis teemal ajalooteaduskonnas bakalaureusetöö koostasite?
Kirjutasin bakalaureuse töö sõjamees Harald Riipalust, kusjuures püüdsin välja selgitada, kas ta oli oma põlvkonna tüüpiline esindaja. Harald Riipalu sünnikodu asub minu vanematekodust paari kilomeetri kaugusel.
Teie isa Aadu Soosaar ja vend Toomas Soosaar on tublid jahimehed. Kas ise ka aeg-ajalt püssiga metsa lähete?
Mina pole kirglik jahimees. Küll aga harrastan vereta jahti — käin metsas fotokaameraga. Maal elamine ja töötamine võimaldab mul oma hobiga peaaegu iga päev tegelda. Augustis tahaksin näiteks karu pildile saada. Mõned minu fotod on olnud väljas loodusfotode näitusel Tartu Kaubamajas.
JAAN LUKAS
