info@vooremaa.ee I Tel: 776 2301
Kalevipoja VI Uisumaraton algab plaanitust kaks tundi varem
Kalevipoja VI Uisumaratoni korralduskomitee otsustas kolmapäeval, et ilmaolud võimaldavad 1. märtsil Kasepää vallas Peipsi järve jääl spordisündmuse läbi viia. Maratoni algusaeg on aga plaanitust kaks tundi varem. Kalevipoja VI Uisumaratoni korraldustoimkonna esimees, Jõgeva maavanem Viktor Svjatõsev teatas, et maratoni start…
Lible kuju tuleb siiski
Palamuse on tänu sellest paigast võrsunud rahvakirjaniku Oskar Lutsu loomingule tuntud ja külastatav paik. Lähiajal saab alevik juurde ühe lutsuliku objekti: apteegi juurde veskijärve kaldale püstitatakse ühe rahvakirjaniku teoste tuntuma tegelase, kellamees Lible pronkskuju. Lible kuju püstitamise lugu on päris…
Alam-Pedja eristub teistest kaitsealadest eelkõige hõreda inimasustuse poolest
Eile, 17. veebruaril möödus 20 aastat Alam-Pedja looduskaitseala asutamisest. Teistest kaitsealadest eristab seda ala eelkõige väga hõre inimasustus. Juba 1931. aastal tegi Gustav Vilberg ajakirjas Eesti Mets ettepaneku luua praeguse Alam-Pedja looduskaitseala piirkonda suurepinnaline kaitseala. Aastatel 1952 – 1990 oli…
Kõigepealt oli Rehessaare
Rehessaare sai möödunud sajandi kaheksakümnendate aastate algul rühmale loodusteaduste tudengitele metsapesaks ning kohaks, kus see seltskond ennast haris nii metsaliselt kui ka hingeliselt – ja kuidas iganes üks noor inimene end harida saab. Alam-Pedja kaitseala asutaja, meie hulgast 2004. aastal…
Tiit Randla leidis kaljukotka pesa tudengina
Eesti üks tuntumaid kotkauurijaid Tiit Randla tutvus Alam-Pedja kandiga tudengina 1960. aastate alguses. Tema retked algasid Laeva peenra külastamise ja kaljukotka pesa leidmisega. Hilisemad loodusejuhid olid Randlale Valdur Kuiv, Lembit Enok, Einar Tammur jt. Viimati käis Randla Alam-Pedjal viis aastat…
Karusaare kotkapesa parandamine
Einar Tammur leidis 1982. aasta sügisel Karusaare lähedalt merikotka pesa. Alumine oks, mis pesa põhiliselt toetas, oli peaaegu murdunud. Oli selge, et järgmisel kevadel kotkas selles pesas hakkama ei saa ja vajab abi. Arne Ader rääkis Tartus peetud märgalade seminaril,…
Algusaastatel oli röövpüüdjaid ja salakütte omajagu
Alam-Pedja kaitseala on raskesti ligipääsetav koht ja sellepärast olid salakütid ning röövpüüdjad kindlad, et seal nagunii keegi kontrollimas ei käi. Kui kaitseala töötajad hakkasid ala tihedalt kontrollima, muutus salaküttimine ja röövpüük tülikaks. Jüri Ketneri kutsus 1995. aasta sügisel Alam-Pedjale…
Looduses töötades peab ilmaolusid arvestama
Enamiku matkaradasid ja Kirna rippsilla rajanud Jüri Ketner tõdes, et looduses tuleb töid teha vastavalt ilmaoludele. Väga palju kulub ressursse põhjusel, et töid tehakse valel ajal. Samuti lõhutakse valel ajal töötades pinnast. Kui kõigepealt saadi 40 000 krooni, hakati Seli-Sillaotsa…
Kaitseliit võttis Kirna üle ja puhastas saastast
Kaitseliidu Jõgeva maleva esimene pealik pärast taasiseseisvumist oli Ants Nurk. Ta ütles, et kui Kaitseliit nõukogude sõjaväebaasi Kirnal üle tuli võtma, oli valves ainult sõdur, kel polnud enam relva, ainult tääk. See oli 1992. aastal pärast 13. oktoobrit. Kaitseliidu valve…
Eesti parimad Mellisa, Len ja Leo
Kohati suvistes tingimustes toimuvate talimängude teise täispikkuses töönädala alguses tuleb tõdeda, et Eestile on need kujunemas kõigi aegade kehvemateks. Esimesed kümme päeva seljataga ja parima individuaalkohana seisab kirjas iluuisutaja Viktor Romanenkovi 24. koht. Reaalselt võib seda ületada teine ilusasti…
