Kaitseliidu Jõgeva maleva esimene pealik pärast taasiseseisvumist oli Ants Nurk. Ta ütles, et kui Kaitseliit nõukogude sõjaväebaasi Kirnal üle tuli võtma, oli valves ainult sõdur, kel polnud enam relva, ainult tääk. See oli 1992. aastal pärast 13. oktoobrit. Kaitseliidu valve oli Kirnal juba 30. juunist. Ülesande Kirna üle võtta andis Kaitseliidule maavalitsus.
“Käisime seal varem paaril korral olukorraga tutvumas, major ütles, et teil on juba relvad, aga meie enam siin relvi hoida ei tohi. Siis oli aru saada, et neil oli juba kergendus, et said sellest keerulisest objektist lahti. Kirnal elasid väikestes majades veel lipnikud ja ohvitserid. Nemad lahkusid ka varsti. Seal oli veel üks üleajateenijast leedulane, tema elas Kirnal veel pea aasta.”
Ants Nurga sõnul on pommitamisala all paepinnas. Selle ala tegid Jõgeva maleva kaitseliitlased puhtaks. See oli ohtlik, sest palju oli lõhkemata pomme ja pardarelva mürske. Renditi Siimusti meeste käest buldooser, lükati need kõik pommiaukudesse ning tasandati ära. “Olin kogu aeg hirmul ja lootsin, et mehed ikkagi terve nahaga sealt välja tulevad. Õnneks läks meil kõik hästi.”
Juba 1990. aastal hakati Kirnalt kõvasti vanarauda välja vedama. Eesti mehed ajasid venelastega äri. Enne, kui kaitseliitlased jaole said, oli enamik vanarauda juba välja veetud ja maha müüdud. Seal oli Vietnamist toodud tankette, need olid dessantväelaste omad. Kuidas need Alam-Pedjale jõudsid, ei tea. Samuti oli seal väga palju lennukeid ja autosid, kõiki marke, mis Venemaal tehti. Samuti toodi Afganistani sõjas osalenud BTRe, mis olid auklikuks lastud. Jõgeva KEK lõikas neid. Oli juhus, kus gaasilõikajaga lõigates leiti põhjast padruneid, mis polnud veel lõhkemata.
KEKi juures oli terve aed vanametalli täis. Miilitsamaja juures ei paistnud raudtee, vanarauda oli palju. Vaguneid ei antud lihtsalt nii palju ette, kui vaja oli. Veeti Tallinna sadamasse, seda äri ajasid Eesti ärimehed. Keegi neid ei takistanud.
Riik ei rahastanud Kaitseliidu valvet 1990. aastate algul, riigikaitse osakonnal sai raha otsa. Siis korjati polügoonilt kokku kõik, mis seal veel oli, ja müüdi vanarauaks. Saadi vaid kolm autokoormat vanarauda. Selle eest said siis valvurid palka.
Kaitseliidu Jõgeva maleva pealiku Mati Kuusvere sõnul ei maksa nendel aladel liikudes ja nõukogudeaegset lõhkekeha nähes sellele jalaga virutada. “Need on üllatavalt hästi säilinud, ” nentis ta.
Algselt oli praegune Kaitseliidu Jõgeva maleva lasketiir nõukogude sõjaväelaste valveüksuse käsutuses, nemad õppisid käsirelvadega laskma. Kaitseministeeriumi rahastatud päästekompanii demineeris ala, kuid enamiku tööst tegid ikkagi kaitseliitlased.
1997. aastal viis Kaitseliidu päevad läbi Jõgeva malevkond. “Enne tahtsime pommitusala korda saada, tegime sinna lasketiiru, puhastasime võsast ning tegime tasaseks,” rääkis Nurk. Kaks kuud käisid mehed seal päevast päeva tööl. Algul lubati ka see ala Kaitseliidule, hiljem enam ei antud. Sellel laskealal ei toimu midagi, kõik kasvab võssa. Kaitseliit oleks ka selle korras hoidnud.
HELVE LAASIK