Alam-Pedja kaitseala on raskesti ligipääsetav koht ja sellepärast olid salakütid ning röövpüüdjad kindlad, et seal nagunii keegi kontrollimas ei käi. Kui kaitseala töötajad hakkasid ala tihedalt kontrollima, muutus salaküttimine ja röövpüük tülikaks.
Jüri Ketneri kutsus 1995. aasta sügisel Alam-Pedjale tööle Einar Tammur. Ketner mõtles kaua, enne kui jah-sõna ütles. Palk oli sümboolne, raha kaitseala esimesel valitsejal, looduskaitseühingul Kotkas, õieti polnud. Kokkulepe oli töötada vastavalt vajadusele. Tööle asudes sai Ketnerile selgeks, et vajadused olid väga suured. Põhiliselt tegeles ta esialgu järelevalvega, sest oli tööle võetud järelevalve ülemana.
Ketner käis kontrollreididel koos politseiga, ümberkaudsed konstaablid tulid kaasa. Käidi nii mootorpaadiga mööda jõge kui ka autodega. Kontrolliti ka kopteriga, siis oli ülevalt hästi näha, kuhu röövpüüdjatel olid paadid ja aerud peidetud. Politsei läks neid paadiga täpselt õigest kohast otsima, sest kopteri pardal olnud juhatasid õige koha kätte. Ketneri kinnitusel oli politsei abi väga tõhus.
Alam-Pedja eelis on Jüri Ketneri sõnul see, et üks rada läheb sisse ja sama teed mööda tuleb ka välja tulla. See hoiab tema hinnangul kaabakaid veidi tagasi.
Jälgi on palju, talvel käiakse mootorsaanide ja ATVdega. Luha peal on hea mootorsaanidega loomi taga ajada.
Kaitseala algusaegadel käis Ketner ööpäevas kolmel korral väljas, tukkus mõne tunni autos ja läks uuesti samasse kohta. “Hull oli kevaditi olukord siis, kui Põltsamaa ja Pedja jõgi tõid nii palju vett peale, et see ei jõudnud Emajõge pidi alla minna, vaid jõgi jäi n-ö seisma. See kestis umbes päeva, seejärel hakkas vesi Võrtsjärve poole voolama. Siis kui jõgi n-ö seisab, on väga hea võrke panna. See on just kalade rändamise aeg. Kala läheb kudema kindlasse vanajõkke, kus ta on harjunud käima. Käisimegi siis kolm korda päeva jooksul kontrollimas. Röövpüüdjatel oli paadis kümmekond kartulikotti, küsisime, et milleks need, nad vastasid, et niisama. Tegelikult olid need ühe õhtu saagi kokkukorjamiseks.
Röövpüüdjad olid ühel kevadel kusagil vana sigala juures isegi külmhoone rentinud. Kala pandi külma ja sai terve aasta müüa, see oli korralik lisateenistus. Iga aastaga läks taoline röövpüük ikka raskemaks, sest kontroll oli pidev.”
Jüri Ketner lahkus Alam-Pedjalt 2009. aastal.
HELVE LAASIK
