Kohati suvistes tingimustes toimuvate talimängude teise täispikkuses töönädala alguses tuleb tõdeda, et Eestile on need kujunemas kõigi aegade kehvemateks. Esimesed kümme päeva seljataga ja parima individuaalkohana seisab kirjas iluuisutaja Viktor Romanenkovi 24. koht. Reaalselt võib seda ületada teine ilusasti uisutav sportlane – Jelena Glebova. Kui nii, siis on iluuisutamine tõusnud Eesti talialaks number üks.
Küll on aga nendel mängudel paremini käinud kolme Eesti juurte või päritoluga sportlase käsi. Nendeks on Kanada värvides kolmandal olümpial võistelnud skeletonisõitja Mellisa Hollingsworth, samuti Vahtralehemaad esindav murdmaasuusataja Len Väljas ja maailma jäähoki tippturniiril Soome koondises mängiv Leo Komarov.
Kanada eestlaste järeltulija kolmas olümpia
Mellisa puhul on tegemist Kanada eestlastest pioneeride, kes rändasid tõotatud maale 20. sajandi algul, järeltulijaga. Pea viisteist aastat maailma skeletoniparemikku kuuluv Mellisa on sündinud Alberta provintsis nii-öelda vana-eestlaste kodulinnas, väikeses Eckville’is. Eesti juurtega sportlannast rääkis tosina aasta eest EckvilleŽis elav Arnold Mottus (Mõttus), kelle üks õetütardest ongi Mellisa.
Kogenud sportlane tegi Sotšis oma kolmanda olümpiavõistluse ja vähem eduka, kui ta ise lootis. Alles neljandaks sõiduks sai ta oma kelgu vigadeta liikuma ja oli viies. Kokkuvõttes tõstis see ta aga 11. kohale.
“Tegin liiga palju lihtsaid vigu,” tunnistas Mellisa juba poolel võistlusel. Küsimusele, kas see on ka tema viimane olümpia, vastas sportlane kõhklevalt: “Praegu on vara selle üle otsustada, aga väga võimalik.”
Skeletoniga alustas Mellisa 1996. aastal. Edu vaheldus ebaeduga, kuni 2000. aastal üllatas ta kõiki MM-võistluste hõbemedaliga. Maailma absoluutsesse tippu jõudis ta enne 2006. aasta Torino mänge. Olümpiahooajal oli ta MK-sarja liider, kuid Torino olümpiavõistlus andis talle pronksmedali.
Vaevalt võinuks ta siis arvata, et järgmised olümpiastardid enam medalilisa ei too. Kahekordse MK-sarja üldvõitjana (2006 ja 2010) asus ta kodusel Vancouveri taliolümpial neli aastat tagasi starti peamise kullasoosikuna. Oli veel enne viimast sõitu teisel kohal ja kullas kinni, kuid siis eksis rängalt ja kokkuvõttes saadud viies koht oli pettumus, mis tõi pisarad. Nüüd Sotšis võttis ta oma 11. koha vastu sootuks leplikumalt.
Mellisa ütles, et on Venemaal esimest korda ja nähtu on teda positiivselt üllatanud. “Teadsin seni Venemaast vaid teiste juttude põhjal. Pean tunnistama, et eriti on mind hämmastanud venelaste külalislahkus.”
Lenile elab kaasa kogu pere
Esmakordselt võistleb olümpial 25-aastane torontolane Len (Lenny) Väljas. Viimased kolm hooaega on eestlane kindlalt kuulunud Kanada koondisse ja kahel eelmisel talvel on jõudnud kolmel korral isegi MK-sarjas medalipoodiumile. Paraku maadles ta olümpiahooaja eel vigastusega.
“Vasaku põlve trauma jättis oma jälje, nii et ma ei saanud mängudeks normaalselt treenida. Kogu jalalihas kannatas seeläbi ja praegu on vasak põlv kaks tolli väiksem kui parem. Kuid see olümpiavõistlus annab mulle uut jõudu jätkamiseks,” rääkis Len korralikus eesti keeles suusastaadionil hetkel, kui meist kõndis mööda Venemaa riigipea Vladimir Putin.
Siiski on Kanada eestlasel kaks starti olümpial juba seljataga. Sprindis oli ta 36., millega jäi napilt veerandfinaalist välja, kuid alistas seejuures kõik paljukiidetud kodueestlased.
“Olen selle saavutusega väga rahul, arvestades seda, kuidas olümpiatalveks valmistusin,” rõõmustas Len. Ta ei osanud veel öelda, kas homses sprindi meeskonnavõistluses kaasa teeb. Kõik sõltub sellest, mis seisus on koondisekaaslased.
Küll aitas ta Kanada nelikul saavutada 4 x
“Ma pole varem olümpiamängudel võistelnud ja see emotsioon, mis siin valitseb, on suurepärane. See aitab sportlast,” kiitis Len. Sportlase isa vanemad on hiidlased ja emaema saarlane. Nad põgenesid sõja ajal Rootsi ja sealt edasi Kanadasse. Len sündis juba Torontos.
“Lisaks suusatamisele pean harjutama ka eesti keelt. See ei ole väga hea, sest saan keelt harjutada ainult vanaemaga. Võib-olla tulen sel suvel ka Eestisse,” mainis alati heatujuline Kanada suusataja.
Leni olümpiastartidele elavad Sotšis kohapeal kaasa ka tema vanemad, õde ja vend.
Väljas, kes soovib kanda kinnitada maailma esikümnes, peab oma sportlikuks eeskujuks kahekordset olümpiavõitjat Andrus Veerpalu, kellega ta ka siin olümpiaradadel kohtunud on. Viimane on seekord siin küll mitte sportlase, vaid Kasahastani suusatiimi abilisena.
Narvas sündinud Leo Komarov
Soome jäähokikoondises mängib Narvast pärit Leo (Leonid) Komarov. Kuigi Komarovil õnnestus juba 2011. aastal tulla Soome koondislasena maailmameistriks, on seekordne olümpiaturniir ja põhjanaabrite meeskond oluliselt tugevam MM-i meeskonnast. Nii kuulub ta nüüd esmakordselt Soome tõelisse tippsatsi.
“Kindlasti on meil väga tugev meeskond, sest kõik parimad, keda taheti meeskonda saada, ka saadi,” rääkis Komarov, kes võib intervjuusid anda lisaks vene keelele veel ka soome, rootsi ja inglise keeles. Aga eesti keeles?
“Tere tulemast,” ütles Leo ja naeratas laialt. “Eesti keelt ei oska, sest lahkusin sealt viieaastaselt. Vahel harva käin Eestis, sest vanaema elab veel Narvas.”
23. jaanuaril 1987. aastal Narvas sündinud Komarovi isa Aleksandr mängis hokit sealses Kreenholmi meeskonnas. Kui piirid avanesid, sai Aleksandr Komarov võimaluse asuda mängima Soome Vaasa klubisse. 1992. aastal koliti kogu perega Soome ja seal alustas oma hokiteed ka Leo.
Alates 2008. aastast kindlalt Soome koondisse kuuluv Komarov on hooaja (2012/13) mänginud ka NHL-is (Toronto Maple Leafs), kuid viimasel hooajal oli tema tööandja taas KHLi klubi Moskva Dynamo. Nagu ka neljal varasemal, mil ta 2012. aastal võitis Dynamo koosseisus KHLi meistritiitli.
“Kahjuks sai tänavune hooaeg meie jaoks jaanuari lõpus põhiturniiriga otsa, seega oli mul enne olümpiaturniiri pikavõitu mängupaus. Kuid loodan endast siiski parima anda,” sõnas Komarov enne soomlaste esimest võidumängu. Neljanda viisiku ääreründaja paistab silma eelkõige oma kompromissitu võitlusvaimu ja jõulisusega.
Sotši mängude korralduse kohta lausus Komarov, et teda üllatab, kui palju on siin suudetud mängudeks teha ning et sportlastele on loodud lausa suurepärased tingimused. “Lisaks on Sotši väga ilus koht,” kinnitas hokimees.
TIIT LÄÄNE, Sotši
