Koos esimeste koolipäevadega algasid spordikoolis ka maadlustreeningud. Ees on ootamas järjekordne tõsine hooaeg. Esimeste nädalate treeningud on juba võistlustulemusteks vormitud.... Loe lähemalt

... Loe lähemalt

Spordiklubi Jõgeva Tähe esindusmeeskond võitis möödunud laupäeval Läti meistrivõistluste mängus Kurši võitskonda 7:6 ja pühapäeval Eesti meistrivõistlustel meeskonda Automaailm Team Fatipe 8:2. ... Loe lähemalt

Tabivere Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Anu Kuld on üks neist noortest pedagoogidest, kes tänavu 1. septembril Jõgevamaal koolmeistrina alustasid. Kuigi õpetajana töötab ka tema ema, pole Anu enda sõnul pedagoogiks saamisel määrav pärilik taust.   Äsja tähistati õpetajate päeva, mis Teie jaoks oli pedagoogina esimene ametipüha. Missugused on sellekohased mõtted ja emotsioonid ja milline neist on ülekaalus? Reedel, mil tähistasime koolis õpetajate päeva, olid kindlasti ülekaalus emotsioonid. See olukord oli nii minu kui ka abiturientide jaoks uus. Eredalt jäi meelde ühe abituriendi tõdemus õpetajate päeval, et nüüd ta koges ja mõistis ise, et õpetaja teeb tegelikult mitmeid kordi rohkem tööd kui nemad õpilastena klassis. Loodan, et kogetud päev ei kustutanud ühelgi abituriendil kindlat või veel salajast soovi minna järgmisest sügisest ülikooli edasi õpetajaks õppima. Olete kooliõpilasena ise õpetajate päeval tundi andnud?Jah, abituriendina andsin 1. klassile kõiki tunde, mis sellel päeval tunniplaanis olid ette nähtud, ning veel ühe matemaatikatunni 5. klassile.  Kas huvi matemaatika õpetamise vastu tekkis seetõttu, et Teie ema Eha Kuld töötab Saduküla koolis sama aine õpetajana, või oli põhjus milleski muus? Ema elukutse ei olnud tõesti peamine põhjus. Pärast gümnaasiumi lõpetamist ei olnud mul veel kindlat soovi saada just matemaatikaõpetajaks.  Kuid koolimatemaatika meeldis mulle ja ma tundsin rõõmu ülesannete lahendamisest, seetõttu otsustasingi minna ülikooli matemaatikat õppima. Bakalaureuseõppes tõdesin, et ülikoolimatemaatika erineb päris palju koolimatemaatikast ja igatsus just viimase järele viiski mind edasi matemaatikaõpetaja magistriõppesse. Mõistsin, et see võimaldab tegelda edasi sellega, mis minule meeldib, ja annab hea võimaluse uute noorte nakatamiseks matemaatikapisikuga, et ikka leiduks neid, kes jätkaksid oma õpinguid reaalainete valdkonnas.  Kuivõrd mäletate matemaatika õpetamise vahendeid lähiminevikust: arvelauda, arvutuspulki, lükatit?Need ei ole mulle võõrad. Oma kooliajast ma ei mäleta, et neid oleks matemaatikatunnis kasutanud, aga kodus olid need olemas ja lapsena sai neid katsetatud küll. Oli Teil kindel soov õppida matemaatikuks just Tartu Ülikoolis või kaalusite erinevate kõrgkoolide vahel?Esimene eelistus oli kindlasti Tartu Ülikool. Nagu kombeks, esitasin minagi paberid nii Tartu Ülikooli kui ka tolleaegsesse Tallinna Pedagoogikaülikooli. Mõlemad olid valmis mind vastu võtma, kuid minu soovil möödusid tudengiaastad Taaralinnas.  Mis oli õpingutes aga kõige huvitavam ja põnevam?Ülikooliajast ei lähe meelest n-ö vana kooli õppejõu dotsent Parringu loengud ja praktikumid. Tema naljade ja kodutööde eriliste vormistusnõueteta poleks olnud see aeg see. Kahjuks on ta juba päris mitmed aastad pensionil ja praegused tudengid sellest enam osa ei saa.    Kuidas Teist sai matemaatikaõpetaja Tabivere Gümnaasiumis ja millistele klassidele seal matemaatikat õpetate? Minu soov oli minna matemaatikaõpetajana tööle maakooli. Nägin internetis kuulutust, et Tabivere Gümnaasium otsib matemaatikaõpetajat ning saatsin oma sooviavalduse teele. Ja käesoleva aasta sügisest annangi matemaatikatunde seitsmendale ja üheksandale ning kõikidele gümnaasiumiastme klassidele . Mille poolest erineb Anu Kulla matemaatikatund teiste matemaatikaõpetajate omadest, kuidas püüate just Teie õpilastele matemaatikat selgeks teha?Mina olen õppinud 5.-12. klassini matemaatikat ühe ja sama õpetaja käe all ning seetõttu on ja jääb minu põhieeskujuks just minu enda õpetaja, kellega sooviksin sarnaneda. Matemaatikatundides püüan õpilastele käsitletavaid teemasid võimalikult lihtsalt, arusaadavalt ja huvitavalt esitada, et neis tekitada õpimotivatsiooni, sest väga oluline millegi selgeks saamise juures on õpilaste endi soov. Mõned õpilased  püüavad uut õpetajat proovile panna, see tähendab vaadata, kas tema tunnis saab ka kergemini läbi. Kuidas on lood Teiega?N-ö proovilepanek on tõesti uues koolis või uue klassiga  alustades töö lahutamatu osa. Eriti katsetatakse ilmselt just noort õpetajat. Usun, et mu õpilased on sellest juba aru saanud või peagi saamas, et ilusate silmade või lihtsalt hea sõnaseadmisoskusega ei jõua nad selles osas kuigi kaugele. Kas need õpilased, kes matemaatikat hästi oskavad, on ka üldisemas mõttes nutikamad, taibukamad ja tulevases elus läbilöögivõimelisemad?  Ma usun, et koolis matemaatikaõpetuse edukalt läbinutel on selleks kindlasti paremad eeldused, kuid erandid kinnitavad reeglit. Kas tüdrukud ja poisid, mehed ja naised võivad matemaatikast erinevat moodi aru saada?Jah, võivad küll. Kui palju tänapäeval matemaatikatunnis arvuteid kasutatakse?Üha enam ja enam. Võrreldes kuue-seitsme aasta taguse ajaga, mil mina veel gümnaasiumis õppisin, on aeg väga palju edasi läinud. Arvutiklassid on suuremad, paljudes muudes õppeklassides on statsionaarne arvuti ja projektor, osades koolides ka puutetahvli kasutamise võimalus jne. Samuti tekib juurde ja täiustatakse matemaatika alaseid arvutiprogramme. Viimaste kasutuselevõtmisse ei tohi suhtuda aga kergekäeliselt, sest nii mõnedki on koolis kasutamiseks ebasobivad. Samuti pakutakse õpetajatele järjest rohkem koolitusi erinevate programmidega tutvumiseks ja kasutamisoskuste omandamiseks.Minagi olen tundides arvutit ja projektorit kasutanud, et  illustreerivat materjali näidata. Plaanis on tunde tulevikus ka   arvutiklassis läbi viia.  Kui  populaarne on matemaatika riigieksamina?Kahjuks kuulub matemaatika selles osas ebapopulaarsemate hulka, olgugi, et riigieksamisooritajate arvu järgi on matemaatika viimastel aastatel siiski esimese viie enim sooritatava eksami seas olnud. Viimane fakt kinnitab, et  matemaatika on koolis väga oluline õppeaine. Üks Eesti populaarsemaid matemaatikaõpikute autoreid on Saare vallast pärit õppejõud ja teadlane Kalle Velsker. Kas Tabiveres õpitakse matemaatikat samuti tema õpikutest?Põhiõpikuna on tema õpik käesoleval õppeaastal kasutusel vaid ühes minu õpetatavas klassis. Ilmselt mõjutab õpikuvalikut see, et minagi õppisin gümnaasiumis teise õpiku järgi. Samas on neid koolis olemas ja tõenäoliselt kasutame mõnedes tundides lisaõpikuna. Kas matemaatikul kui heal arvutajal ja kalkuleerijal on võimalik majanduskriisi ajal paremini toime tulla kui näiteks mõne teise valdkonna inimesel?Mõnevõrra ehk tõesti. Kuid ma leian, et ainult heast arvutusoskusest jääb väheks. Vaja on ka loogilist mõtlemist ja analüüsioskust, mis on üldhariduskooli matemaatikaõpetuse üks tähtsamaid ülesandeid ja seetõttu omandatav ka inimestel, kes pole ülikoolis otseselt matemaatikat õppinud. Kindlasti soovite, et Tabiverre jääks gümnaasium ka tulevikus. Kuidas veenaksite aga ümber inimest, kes on selles küsimuses eriliselt skeptiline?Ma väga pooldan, et lapsed saaksid haridust omandada võimalikult kodu lähedal. Samas olen ma realist ja leian, et kui ikka õpilasi ei ole, siis pole ka gümnaasiumiastme hoidmisel mõtet. Teil on väga kaunilt kõlav perekonnanimi Kuld. Kas sooviksite seda alles hoida ka tulevikus, vaatamata sellele, missuguseid muudatusi toob elu?Siinkohal meenub mulle austatud õppejõu kommentaar, kui ta mulle matriklisse esimest hinnet sisse kandma hakates  soovitas mul Hõbedaga abielluda.Kergekäeliselt ma oma praegusest perekonnanimest kindlasti ei loobu. Aga elu on üllatusi ja keerdkäike täis ning ma elan põhimõtte järgi, et ära iial ütle iial.  CV Anu Kuld* Sündinud 1985. aasta 4. mail Tartus* Jõgeva Gümnaasium, reaalklass 2003* Tartu Ülikool, matemaatika-informaatikateaduskond, bakalaureusekraad, matemaatika eriala 2007* Tartu Ülikool, matemaatika-informaatikateaduskond, magistrikraad, matemaatikaõpetaja eriala 2009* Matemaatikaõpetaja õppekava programminõukogu üliõpilaste poolne esindaja 2007-2009* Konverentsi Arvutid koolimatemaatikas korralduskomisjoni liige, 2009* 2004-2008 suvedel noortelaagrites rühmakasvataja* 2009. aasta septembrist Tabivere Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja  JAAN LUKAS... Loe lähemalt

Põltsamaalane Väino Valdmann avastas tänavu ühtäkki, et on juba veerand sajandit kõikvõimalikel näitustel esinenud, ning otsustas seda sündmust tähistada väikese tagasivaatega oma loometeele. Näitust pealkirjaga „Retro” saab Põltsamaa kultuurikeskuses täna vaadata kahjuks viimast päeva.  25 aastat tagasi astus Väino Valdmann Jõgeva fotoklubisse, mis koondaski mitte ainult Jõgeval, vaid ka mujal maakonnas (ehk toonase nimega rajoonis) elavaid fotokunstihuvilisi. Et fotoklubi näitused pandi üles enamasti Jõgevale (Põltsamaal polnud siis õieti kohtagi, kus näitusi teha), on suurem osa juubelinäitusele üles saanud piltidest Põltsamaa publiku ees esimest korda. Nii võis mõni näitusekülastaja saada rõõmsa üllatuse osaliseks, leides end näitusepildilt beebi või spordihuvilise teismelisena, mõne pildi puhul tuli aga ilmselt kahetseda, et sellel kujutatav ise seda enam ei näe, sest on igavikuteele lahkunud.Paari aastakümne taguste mustvalgete fotode hulgast jäävadki enam meelde need, millel kujutatud lapsi ja vanu inimesi: hobuvankril mööda teed logistavat taati, trepil koera silitavat memme ning tööpingi taga midagi meisterdavat vanemat härrat. Kui arvestada, et fotode autor oli neid inimesi ja hetki jäädvustades üsna noor, jääb üle imestada tema nägemisoskuse ja tunnetamisvõime üle: neis fotodes on emotsiooni ja on üldistusjõudu.„Tollal sai nii mõnigi pilt tehtud ajalehe tarbeks,” meenutas Väino Valdmann. „Osa pilte ilmusid tänase Vooremaa eelkäijas, rajoonilehes Punalipp, osa Rahva Hääles. Mõned pildid illustreerisid mu enda kirjutatud nupukesi, enamik aga põltsamaalasest ajakirjaniku Julius Tillo lugusid.”Vanade fotode revideerimine ja digitaliseerimine oli Väino enda jaokski päris põnev tegevus. Tagantjärele kahetseb ta ainult seda, et ei olnud omal ajal piisavalt korralik, märkimaks üles, kus, millal ja mis asjaoludel pildid tehtud ning keda nendel kujutatud.Photoshopi abita Näitusel saab aimu ka Väino paari aastakümne tagustest katsetustest kunstfoto alal. Digitaalfotograafiast koos piltide arvutis töötlemise võimalustega ei osatud siis vähemasti siinkandis veel undki näha. Sestap katsetas uudishimulik Väino mitmesuguseid muid meetodeid, nagu eri negatiividelt pärit objektide topeltsäritamise abil kokkumiksimine, negatiivide retušeerimine, mustvalgete fotode värvilise tušiga koloreerimine jne. Ühest küljest kannavad need pildid muidugi ajastu pitserit, teisalt — ega noorem vaataja pruugi selle peale tullagi, et niisuguseid asju ka Photoshopi abita teha annab.Kokkumiksitud-koloreeritud kunstfotod olidki mingil hetkel Väino n-ö kaubamärk. Siis aga saabus tõepoolest arvutiajastu ja Väinost sai paadunud digifänn, kes hakkas fotodele lisama arvutiprogrammidest pärit 3D detaile ning lõpuks üldse puhtasse arvutigraafikasse „ära kadus“. Sealt jõudis ta mõne aasta eest tiiruga „puhta“ fotograafia juurde tagasi, asudes süstemaatiliselt jäädvustama Jõgevamaa eri piirkondi. Mööda maakonda sõitmiseks hankis ta endale ATV. Nüüdseks on esimene ATV juba „läbi sõidetud“ ja uuega asendatud. Samas võib öelda, et nende soetamine on ära tasunud: vahepeal kippus Jõgevamaa kohta käivate fotode avaldamisõiguse müügist laekuma juba vaat et niisama palju raha kui Väino põhilisest leiva-ametist — IT-süsteemide hooldamisest.Huupi pihtaEnne juubelinäitust tundis Väino aga eneselegi ootamatult, et on kõigest, mis juba tehtud, tüdinud, ning tahaks teha midagi sootuks uut. Ning asus, piltlikult öeldes, sogasest veest kala püüdma. Selleks soetas ta endale veekindla „digiseebika” ning hakkas veealuseid pilte tegema — põhiliselt Kamari paisjärve ääres. Põltsamaa tuntuima allveefotograafi Gilmar Krživetsi kombel täisvarustuses vee alla sukelduma ta ei hakanud, vaid piirdus kummirõnga abil veel peal ulpimise ja fotoaparaadi vee alla pistmisega.„Jalgupidi vette ronida ma ei saanud, sest siis oleks jalgadega põhjast üles aetud muda vee sogaseks teinud ja ma oleksin pildita jäänud,” ütles Väino. „Ega ma ise tegelikult ju näinudki, mida ma pildistan, aga sellele vaatamata sain nii mõnegi huvitava kaadri.“Põltsamaa näitusel on väljas ainult paar-kolm veealust kaadrit, palju suuremat valikut selliseid pilte saab näha Tallinna vanalinnas kunagise raevangla hoones asuvas fotomuuseumis, kus Väino avas 2. oktoobril näituse „Veemälu“., mis jääb avatuks 2. novembrini.Lõpetuseks oleks aus öelda, et selle näitusetegevuse juubeli mõtles Väino tegelikult välja rohkem veesegamiseks. Tegelikult oli tal ka päris juubel: ta sai 22. septembril 50-aastaseks. Aga selle koha pealt oli tal vist tõesti õigem suu kinni hoida: kes see ikka uskunud oleks, et temasugune poisikese väljanägemisega inimene kah meheikka jõudnud on.Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis saab Väino Valdmanni fotosid täna, nagu öeldud, viimast päeva näha, sest homme pannakse sinna üles juba Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengite fotod. Kes Väino näitusele enam ei jõua, võib tema fotosid vaadata kodulehelt http://fotod.planet.ee .RIINA MÄGI... Loe lähemalt

Õpetajate päevale pühendatud tunnustamisõhtul kuulutati Jõgeva linna aasta õpetajaks   Jõgeva Ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Helge Maripuu, keda Jõgeva linnavolikogu ja linnavalitsus premeerisid 30 000 krooniga... Loe lähemalt

Reedel peetud teistkordne referendum Iirimaal andis ülivõimsalt positiivse tulemuse Lissaboni lepingu toetajaile. Referendumi tulemus oli iseenesest küllalt sarnane Eesti euroreferendumiga 2003. aastal: kui praegune Iiri referendum Lissaboni lepingu üle lõppes 67,1 protsendilt "jah"-iga ja 32,9 protsendilt "ei"-ga, siis Eesti vastavad numbrid olid 66,83 protsenti ja 33,17 protsenti. Seega nii Iirimaal kui ka Eestis toetas Euroopasse kuulumist kaks kolmandikku. ... Loe lähemalt

... Loe lähemalt

... Loe lähemalt

Valimiste eel on eriti oluline, et ajakirjandus oleks valvekoer, mitte lõukoer. Seega tuleb ajakirjanikel eriti hoolikalt jälgida kirjapandud andmete õigsust. Tuleb endalt küsida, kas ühe või teise teema puhul on ikka silmas peetud erapooletuse ehk võrdsete võimaluste printsiipi – tagatud seisukohtade ja arvamuste paljusus. Kohatu ja ebaeetiline on kirjutada teemast valikuliselt, jättes olulised faktid kõrvale.... Loe lähemalt