Arvamus

• 3.05.2008

  Äkki tegeleks ka põhjustega?

  ... Loe lähemalt
• 3.05.2008

  Pakendite tagastamine paremini paika

  Pakenditeema on selle aasta algusest inimestele rohkem korda läinud. Pakendid tuleb ju muust olmeprügist välja sortida, õigemini ei peaks need olmeprügisse sattumagi.... Loe lähemalt
• 3.05.2008

  Kuidas kaitsta end pikanäpumeeste ja kelmide eest

  Veel aastat viis või kümme tagasi arvasid inimesed, et turvalisuse eest peavad hoolt kandma vaid politsei ja kohalikud omavalitsused. Tänaseks on aru saadud, et  iseenda ja oma kodu turvalisuse nimel saab ka ise palju ära teha.... Loe lähemalt
• 3.05.2008

  Kas eelistate teietamist või sinatamist?

  Merle Lukk, pearaamatupidaja:Sinatamine mind ei häiri. Loomulikult olen sina peal omavanuste ja noorematega, sugulaste ja tuttavatega. Teistega suheldes lähen aga "teie" peale kohe, kui näen, et suhtluspartner on minust vanem, elukogenum ja targem. Demokraatia nimel võidakse ju üle minna üldisele sinatamisele, nagu tehti seda kuuekümnendate aastate alguses Rootsis. Mul on olnud vist karm lastetuba, et teatud isikute puhul jään ütlema "teie". Vello Vikkat, potipõllumees:Olen matsipoolne mees ja pruugin ikka sina-sõna. Vahel on  selle üle küll pahandatud, kuid mida ma selle "teietamisega" ikka  jaman. Paljugi oleneb vastaspoolest: kui  on ikka väga kõva boss, siis ütlen "teie". Omal ajal oli meil aga raudne reegel: endast vanemale tuleb öelda "teie". Paitab, et nüüd on läinud sinatamine, ka tsautamine, okeitamine, fakitamine ja muu meile võõrapärane kõnepruuk  moodi. Ain Kiis, põltsamaalane:Ehk on seegi aja märk, et üha rohkem sinatatakse. Kui keegi võõras mind sinatab, siis  märkust ei hakka ma temale küll tegema. Võib-olla on teda nõnda kasvatatud, et kõigile võibki öelda "sina". Nooruk võiks  aga vanema, auväärse inimese poole pöörduda ikka "teie". Loomulik, et teenindaja, ametnik peaks klienti kõnetama viisakalt, teietades. Ettepaneku "sina" peale minemiseks teeb vanem nooremale ja naine mehele. Viisakas on öelda ka härra või proua, kuid paraku ei saa seda kõikide puhul kasutada.Anni Kornel, Jõgeva Gümnaasiumi õpilane:Sinatada on kergem ja suupärasem. Täiskasvanuid, õpetajaid jt, keda austad, tuleb teietada. Mõnda õpetajat, kes on selleks ettepaneku teinud, võib ka sinatada, teistele ütleme ikka "teie". Kooli- ja eakaaslased on kõik sina peal, neid, keda tunneme, kutsume eesnime pidi. Oleks ju üsna veider, kui hakkaksime omavahel teietama. Meedi Puskar, vanavanaema:Kui on hea inimene, siis ütlen talle "sina" ja temagi võib mind sinatada. Vahel, olenevalt olukorrast, ütleja pilgust ja intonatsioonist võib teietamine, nagu noriv sinataminegi, olla solvav. Küsimus teietamisest või sinatamisest polegi vast nii tähtis kui inimestevaheline heatahtlikkus. Usun, et eestlaste meeles, keeles ja kultuuris  jääb sinatamise kõrval ka "teie" püsima.     Küsitles ARDI KIVIMETS... Loe lähemalt
• 29.04.2008

  Juhtkiri: Maipühadest enne ja nüüd

  ... Loe lähemalt
• 29.04.2008

  Töötajad vajavad turvatunnet, majandus paindlikkust

  Tasapisi on hakanud meie lehtedes ilmuma uudiseid selle kohta, et ettevõtted koondavad 20-30 kaupa inimesi. Koondamiste põhjus on see, et eestlased kulutavad karmistunud majandusoludes palju vähem ning kinnisvaraturg on hangunud. Seetõttu on Eesti turule näiteks mööblit või ehitusmaterjale tootvad ettevõtted sunnitud tootmist järsult vähendama.... Loe lähemalt
• 29.04.2008

  Metsandust räsivad karmid reformid

  Metsamehed teavad metsa väärtust. Vaid tänu metsameeste üksmeelsele vastuseisule nurjati aastaid tagasi reformierakondlasest keskkonnaministri plaan vähemalt pool riigimetsa erastada – tema sõnul oli seda liiga palju. ... Loe lähemalt
• 29.04.2008

  Puhas keskkond on ühine vara ja vastutus

  Mida teete, kui teie aia taha või kortermaja ette on keegi tekitanud prügihunniku? Loomulikult ärritute, võib-olla isegi helistate politseisse, sest teie õigusi on rikutud. Igaühel meist on õigus puhtale elu- ja looduskeskkonnale ning usun, et vaid vähesed ei hoolitse oma kodu puhtuse ja heakorra eest. Ometi kipuvad osad meie naabritest oma heaolu nimel teiste elukeskkonda reostama. Õigem on isegi öelda, nii reostatakse teiste inimeste elu.... Loe lähemalt
• 26.04.2008

  Kui õunapuud õitsevad

   Mu lelletütar sai 60. Millal ta küll ometi jõudis, panen lillekimpu ulatades imeks. Alles ta ju pidas seda kahe viiega juubelit, mis andis sotsialismuse ajal naisinimesele õiguse hakata muretut pensionipõlve nautima.... Loe lähemalt
• 26.04.2008

  Juhtkiri: Kui üldse ei saa, siis kuidagi ikka saab

  ... Loe lähemalt