Tasapisi on hakanud meie lehtedes ilmuma uudiseid selle kohta, et ettevõtted koondavad 20-30 kaupa inimesi. Koondamiste põhjus on see, et eestlased kulutavad karmistunud majandusoludes palju vähem ning kinnisvaraturg on hangunud. Seetõttu on Eesti turule näiteks mööblit või ehitusmaterjale tootvad ettevõtted sunnitud tootmist järsult vähendama.
Ka Tööturuameti ameti statistika näitab, et mitu aastat väga madalal tasemel püsinud tööpuudus on hakanud tasapisi tõusma. Sellises olukorras on eriti oluline saavutada esmapilgul kaks vastandlikku eesmärki – kaitsta töötajate turvatunnet ning aidata ettevõtetel muutunud oludes tegevust ümber korraldada.
Aasta alguses jahmatas sotsiaalministeerium avalikkust julma töölepingu seaduse eelnõuga, mis oleks järsult vähendanud töötajate turvatunnet. Õnneks visati pärast ametiühingute ja sotsiaaldemokraatide jõulist vastuseisu sotsiaalministeeriumi eelnõu prügikasti. Sisuliselt kirjutati järgmise kolme kuuga läbirääkimistel valitsuse, ametiühingute ja Tööandjate Keskliidu esindajate vahel uus seadus.
Julmad soovid kukkusid läbi
Toon vaid mõned olulisemad näited nende julmade soovide kohta, mis läbirääkimistel maha tõmmati. Läbi kukkus soov vähendada praegust lisatasu riigipühal ja puhkepäevadel töötamise eest. Läbi kukkus soov lõpetada kirjalike töölepingute sõlmimine, mis oleks andnud tööandjale sisuliselt võimaluse muuta ühepoolselt töötingimusi.
Läbi kukkus soov vähendada töötajate palka kuni kolmeks kuuks juhul, kui palga maksmine muutub ettevõtjale “ebamõistlikult koormavaks”. Läbi kukkus soov lihtsustada rasedate koondamist. Läbi kukkus soov veeretada kõigi töötajate kaela kogu risk tööandja vara võimaliku hävimise eest.
Muidugi tehti läbirääkimistel ka mõistlikke mõlemapoolseid järeleandmisi. Näiteks lühendati koondamisest etteteatamise aega, sest ka ametiühingud mõistsid, et koondamist ootav töötaja kaotab motivatsiooni ning tema tööviljakus väheneb.
Igati mõistlik oli kokkulepe ka selle kohta, et esimese kuu koondamishüvitise tasub töötajale tema oma ettevõte, kuid ülejäänud koondamishüvitise osa tasub Töötukassa ettevõtetelt kogutava töötuskindlustusmaksu arvelt.
Ettevõtted maksavad ühiselt
Praegusel juhul oli kogu koondamishüvitise maksmine ühe ettevõtte kanda, tulevikus tasuvad ettevõtjad koondamise eest solidaarselt. See vähendab raskustesse sattunud ettevõtte kulusid ning võimaldab investeerida näiteks uute turgude leidmiseks. Samas ei suurendata ühe konkreetse ettevõtte konkurentsivõimet selle endiste töötajate arvelt. Niisugune lahendus aitab Eesti majandusel tervikuna muutustega kiiremini kohaneda ning luua uusi ja tasuvamaid töökohti.
Kahjuks tegid ametiühingud läbirääkimistel ühe järeleandmise, mis pole piisavalt põhjendatud. Praegu tuleb koondamise puhul sõltuvalt tööstaažist maksta hüvitiseks 2-4 kuu palk, uue seaduse järgi väheneb koondamishüvitis ühe kuu palga võrra. Siin pidanuks ametiühingud läbirääkimistel tugevamat iseloomu näitama.
Koondamishüvitise vähenemist tasakaalustab õnneks asjaolu, et suureneb töötuskindlustuse suurus. Seni sai töö kaotanud inimene esimesel sajal töötuse päeval 50 protsenti varasemast palgast ja edaspidi 40 protsenti. Uue seadusega tõuseb töötuskindlustushüvitis vastavalt 70 ning 50 protsendini. Niimoodi saavad koondamise järel rahaliselt senisest suuremat tuge need inimesed, kes jäävad töötuks pikemaks ajaks. Samas kaotavad veidi need inimesed, kes kohe pärast koondamist uue töökoha leiavad.
Sotside ideed teostuvad
Eriti hea meel on sotsiaaldemokraatidel selle üle, et kolmepoolsetel läbirääkimistel leidsid toetuse kolm meie ammust ideed. Esiteks suureneb kindlustushüvitise saajate arv. Seni sai hüvitist ainult koondatud töötaja, edaspidi saab seda ka inimene, kes lahkub töölt omal soovil.
Teiseks vabastatakse erisoodustusmaksust koolitused, mille abil tööandja tõstab oma töötajate ametioskusi. Eestis on aastaid räägitud vajadusest üle minna teadmistepõhisele majandusele ja elukestvast õppest, aga samas on rahaliselt karistatud neid ettevõtjaid, kes oma inimesi koolitavad. Ometi on selge, et mida paremini koolitatud on töötaja, seda suuremaid oskusi vajavat tööd ta teeb ning seda paremat palka saab nõuda.
Kolmandaks otsustati liita Töötukassa ja Tööturuamet. Nii tekib organisatsioon, mis maksab töötajatele hüvitisi ning samal ajal aitab neil uusi töökohti leida. Uuenenud Töötukassa on seetõttu palju rohkem motiveeritud töötuid aitama, sest iga tööle naasnud inimene vähendab organisatsiooni rahalist koormust toetuste maksmisel.
Kindlasti vajab ametiühingute ja tööandjatega läbi räägitud eelnõu Riigikogus veel kõvasti lihvimist. Selge on aga see, et uue seaduse puhul on töötajate turvalisus palju paremini tagatud kui esialgses sotsiaalministeeriumi eelnõus. Samas aitab uus seadus üksikutel ettevõtetel rasketel aegadel kiiremini muutustega kohaneda ning muudab meie tööturu niimoodi paindlikumaks.
HANNES RUMM,
sotsiaaldemokraat, Riigikogu liige
