Võtikveres on kõik võrdsed

Võtikveres peeti möödunud laupäeval traditsioonilist raamatuküla päeva. Majesteetlikus Võtikvere pargis haaras kirjandushuviliste silm kaunist päris-maastikku, laval aetud jutud kutsusid aga kõndima põnevatele vaimumaastikele.

 

Tänavusel raamatuküla peol räägiti palju inimeseks kasvamisest. Otse ütles selle sõnapaari välja paljudesse keeltesse tõlgitud soome kirjanik Rosa Liksom. Ta nimelt kinnitas, et tema Finlandia kirjandusauhinna saanud teos “Kupee nr 6”, mis on tõlgitud ka eesti keelde, kõneleb just inimeseks kasvamisest. Romaanis jagavad Kaug-Itta suunduvas ekspressrongis kupeed vene mees ja soome tüdruk. Situatsioon on sama, mida Rosa ise ühel reisil koges, ent nagu ikka, pole elukild rännanud raamatusse päris üksüheselt.

“Raamatutegelases Vadimis, kelle ema lapsepõlves on hüljanud ja kes on karmis eluvõitluses vägivaldseks kasvanud, on ühendatud minu tegeliku kupeekaaslase ja mitme teise elu jooksul kohatud vene mehe iseloomujooned,” ütles Rosa Liksom. “Ehkki mina kirjutasin vene mehest ja tema traagikast, võib sama saatus tabada ka ükskõik missugusest muust rahvusest meest. See on üldistatumalt inimeseks kasvamise lugu.”

Võtikvere raamatuküla eestvedajal Imbi Pajul oli tegelikult plaanis panna Rosa Liksom diskuteerima Olavi Ruitlasega, kes on oma romaanis “Kroonu” kirjutanud samuti meeste saatusest, täpsemalt eesti meeste saatusest Nõukogude sõjaväes. Paraku polnud Ruitlane lugenud Liksomi teost ega Liksom Ruitlase oma. Ent kontakt kahe autori vahel tekkis, nii et järgmine kord on neil omavahel kindlasti juba paljust kõnelda.

Imbi Paju meenutas Liksomit ja Ruitlast küsitledes nõukogude-aegset seisukohta, mille kohaselt oli inimene kümneaastaseks saades juba n-ö valmis. Praegu arvatakse pigem, et inimene kasvab kogu elu. Lapsepõlv on siiski väga oluline inimeseks kasvamise aeg ning hea on, kui sel ajal on lapsele toeks ka head raamatud. Tänavusel raamatuküla peol oligi kohal päris mitu lastele kirjutavat inimest ja nende jutust koorus välja nii mõndagi huvitavat.

Lammutab kõik laiali

Ilmar Tomusk, keda tuntakse nii Keeleinspektsiooni peadirektori kui ka lastekirjanikuna, ütles näiteks, et tunneb muret sellepärast, et liiga vähestest eesti lastest kasvavad insenerid ja leiutajad.

“Aga kust need insenerid ja leiutajad tulema peaksid, kui meie lapsevanemad tahavad muudkui, et lapsed oleksid korralikud, istuksid käed laual ega lammutaks kodus ühtegi asja laiali,” ütles Ilmar Tomusk.

Tema enda kodus kasvab poiss, kes võtab koost lahti kõik, mis ette jääb: habemeajamismasina, elektrikitarri, köögikombaini jne. See poiss on Tomuski lasteraamatukangelase Volli prototüüp.

“Lapse loovus tuleb valla päästa. Ja arvamus, et lapsega tuleb rääkida nagu kassipojaga, on täiesti ajast ja arust. Laps pole sugugi rumal, vaid ainult lühemat aega maailmas elanud,” ütles Ilmar Tomusk.

Tiia Kõnnussaar ütles, et on kahe poja emana pidanud keerulist võitlust arvutimaailma negatiivse mõju vastu ning kirjutas lõpuks sellest ajendatud raamatu “Tagasitee koju: Kaarli ja Jette seiklused võrgus”. Selles raamatus satuvad peategelased arvutimängu sisse ning peavad sealt tagasi koju pääsemiseks teineteisega koostööd tegema. Koju jõudes leiavad nad aga, et arvutimängudele vahelduseks oleks tore üksteisega suhelda ning palli mängida.

“Olin natuke mures, ega ma arvutimaailma kirjeldades millegagi “puusse” pole pannud. Aga kui mu 23 aastane poeg pärast raamatu läbilugemist tunnustavalt noogutas, hingasin kergendatult,” ütles Tiia Kõnnussaar.

Koerte “Kalevala”

Soomlasest estofiil ja tõlkija Merja Aho rääkis raamatupäeval sellest, kuidas soome lapsed õpivad lasteraamatute abil tundma oma kodumaa kultuurilugu. Näiteks Eestiski tuntud lastekirjanik Mauri Kunnas on kirjutanud eeposest “Kalevala” ja Aleksis Kivi “Seitsmest vennast” lasteversiooni, milles tegelasteks koerad. Selliste tegelaste kaudu on lastel lihtsam klassikalisi lugusid omaks võtta.

“Küll ma tahaksin, et ka eesti lastele selliseid kultuurilugu tutvustavaid raamatuid ilmuks,” ütles Imbi Paju. Ehk mõni raamatuleti taga seisnud kirjastuse esindaja kuulis seda õhkamist?

Lastekesksuse kõrval oli tänavune raamatuküla pidu ka perekeskne: külas olid näiteks ema ja tütar Ly Seppel-Ehin ja Kristiina Ehin ning abikaasad Epp ja Justin Petrone. Kõik on tuntud kirjutajad ning lisaks sellele veel tõlkijad või kirjastajad. Koos noore kirjaniku, romaani “Kartulirahvas ja hamburgeriinimesed” autori Greete Kõrvitsaga oli kaasa tulnud terve tema pere, kaasa arvatud Kõnnust pärit vanaisa Vello Mäeots, keda teatakse-tuntakse eelkõige kunagise RAMi direktori ja lauljana. Viimane ei hoidnud ka oma annet Võtikveres vaka all ning laulis kirjandusjuttudele vahelduseks ühe laulu.

Võtikvere raamatuküla patrooni ameti sai sel aastal enda kanda Voorelt pärit kirjanik, luuletaja ja tõlkija Kätlin Kaldmaa, kellelt viimase aasta jooksul on ilmunud luulekogu, lasteraamat, romaan ja veel üks põneva vormiga raamat, mis mõeldud n-ö eluõpetuseks täisealiseks saanud tütrele. Kirjutatud on need kolme aasta jooksul.

“See on väga austav amet,” ütles Kätlin Kaldmaa raamatuküla patrooni rolli kohta.

Tegelikult pole Võtikveres aga vahet, kes on patroon, kes lihtsalt kirjanik või hoopis tavaline raamatusõber. Viimane võib esimesel vabalt nööbist kinni võtta ning teda huvitaval teemal vestlust alustada. Öeldakse, et saunalaval pidid kõik võrdsed olema. Võtikvere raamatukülas on asjad täpselt samamoodi.

Tuleval aastal peetakse Võtikveres raamatupidu juba viieteistkümnendat korda.

i

RIINA MÄGI

Varsti tuleb “Minu Krakow”

 

Poola kirjandust eesti keelde tõlkiv Hendrik Lindepuu elas vahepeal päris pikka aega Laiusel, ent nüüd on ta juba mitu aastat tartlane. Võtikvere raamatuküla peol oli ta tänavu esimest korda. Vahepeal kutsus peo perenaine Imbi Paju ta küsitlemiseks lavale, ent suurema osa peo ajast veetis ta leti taga, millel seisid tema enda tõlgitud ja kirjastatud poola kirjanike väärtteosed.

“Olen siin näost näkku tuttavaks saanud mitme inimesega, kellega senini olin suhelnud ainult interneti vahendusel,” ütles Hendrik Lindepuu. “Ka raamatumüük on edenenud jõudsasti: mõned raamatud on päris otsa saanud. Siinset publikut tundmata ei osanud ma ju prognoosida, mida siin paremini ostetakse.”

Praegu tõlgib Hendrik Lindepuu Czeslaw Miloszi luulevalimikku, mis peaks ilmuma detsembri algul, ja Leszek Kolakowski filosoofiliste ideede kogumikku, mis peaks ilmuma tuleval kevadel.

“Kaks Kolakowski esseede kogu on mul juba tõlgitud. Mõne autoriga tekib lihtsalt nii hea vaimne klapp, et tahad teda ikka ja jälle tõlkida. Ka Olga Tokarczuk, üks tänapäeva Poola tippkirjanikke, kuulub mu lemmikute hulka.”

Tänu poolakatelt saadud stipendiumile, saab Hendrik Lindepuu lähiajal veeta poolteist kuud Krakowis, kus võib pühenduda tõlketööle ning uuendada elavat kontakti poola keele ja kultuuriga.

“Kui Krakowist tagasi tulen, kirjutan kirjastuse Petrone Print nn minu-sarja jaoks raamatu “Minu Krakow”. Õigupoolest on see mul peas põhiosas juba valmis, sest olen selles linnas päris palju viibinud,” tunnistas kirjanik ja tõlkija.

 

Tõmbab rahva kokku

 

Teleajakirjanik Kadri Hinrikuselt on ilmunud juba kolm lasteraamatut. Võtikvere raamatuküla peol oli ta teist korda. Tänavust pidu jääb talle meenutama Kätlin Kaldmaa romaan “Islandil pole liblikaid”.

“Tahtsin seda raamatut juba ammu saada, nüüd ostsin selle siit. Ja sain kohe Kätlinilt ka raamatusse autogrammi võtta,” ütles Kadri Hinrikus. “Suvi hakkab läbi saama ja pikkadeks sügisõhtuteks tuleb lugemist varuda.”

Võtikvere raamatuküla päev on tema arvates üks väga tore ja armas sündmus, millele koguneb nii väikese paiga kohta uskumatult palju inimesi.

“Arutasime Ilmar Tomuskiga ja leidsime, et ilmselt on kõik ümberkaudsed külad Võtikvere raamatupeo ajaks tühjaks jooksnud ning lehmad ammuvad laudas lüpsjaid taga,” ütles Kadri Hinrikus naljatamisi.

 

 

Lapsed tõid

 

Raamatuküla peol võis liikumas näha ka tuntud zoosemiootikut Aleksei Turovskit.

“Lapsed tõid mu siia. Ja hästi tegid, et tõid: siin on väga tore,” ütles vaimustavate loomalugude jutustaja Turovski. Laste all pidas ta silmas oma poega, miniat ja lapselast. Poja pere võttis aga Võtikvere-reisi ette selleks, et toimetada raamatupeole esinema tuntud laulja Anne Adams.

“Meil on Annega ühine lapselaps Mia,” märkis Aleksei Turovski.

Mia sai ühelt Võtikvere raamatuletilt endale toreda pabernukkude raamatu, Varraku kirjastusel olid aga kaasas ka Aleksei Turovski enda raamatud.

“Raamatuleti taga ma ise seisma ei pidanud, ent Varraku töötajate müüdud raamatutesse sain autogramme anda küll,” ütles kirjanik.

blog comments powered by Disqus