Võsavillemid murdsid Saduküla lähedal kaks koera

Kooli talu pererahvas kuulis taksikoer Taksi haukumist viimati 16. septembri öösel. Hommikul leidis peremees Hugo Jõgi eest pooleks tõmmatud keti. Koerakest ennast polnud kusagil. Hundijäljed reetsid, mis juhtunud oli.
Mõni päev hiljem läks öösel salapäraselt kaduma teine taks Tuki, kes tavaliselt õues vabalt ringi jooksis. Pererahvas oletab, et ka Tuki murdsid hundid maha.

Hundid tulid ilmselt läbi rapsipõllu
“Need taksid olid ühe pesakonna koerad. Mäletan, kuidas nende eest kutsikatena hoolitsesin. Taksi kaevas hoolega mutte välja. Kohe oli kohal, kui mutt liigutas. Tuki sai aga suurepäraselt läbi lastega,” meenutas peretütar Eda Jõgi neljajalgseid seltsilisi.
Eda poeg ja Hugo tütrepoeg, Saduküla kooli õpilane Mario oletas, et hundid tulid talu õue mööda põllumajandusettevõtte rapsipõldu.

“Ka meie takside käpad võivad olla rapsipõllul,” kahtlustas ta.
Hugo Jõgi nägi hunte ka oma silmaga. “21. septembri hommikul kell 5.30 läksin lauta. Nägin kahte suuremat ja kolme väiksemat hunti, kes olid arvatavasti kutsikad. Täiskasvanud hundid õpetavad neid sügisel murdma. Sügisel muutuvad hundid üldse agressiivsemaks.
Hundid on Saduküla kandis ka kitsi murdnud. Kitsed ei julgegi enam metsa minna, elavad rohkem põllu servas,” rääkis Kooli talu peremees.

Pere kaitseb allesjäänud ainsat koera
Hugo Jõgi on pahane ka praeguste hundiküttimise piirangute üle. “Nüüd, mil Eesti Euroopa Liidus, hunte peaaegu üldse lasta ei või. Ei teagi, kuidas neid metsloomi ohjeldada. Peab vist hakkama neid lõksudega elusalt kinni püüdma ja viima nendesse riikidesse, kus võsavillemid haruldased,” tegi Hugo Jõgi mõrult nalja.
Peremehel on ka oma hüpotees koeratapjate-huntide päritolust. “Võimalik, et need polegi puhastverd hundid, vaid elukad, kellel nii koera- kui hundiverd. Nende esivanemad on vististi Utsalis asunud Nõukogude sõjaväeosa koerad, kes pärast punaväelaste lahkumist siia maha jäid, metsikuks muutusid ning huntidega segunesid,” oletas Jõgi.
Kooli tallu on nüüd jäänud vaid üks koer, segavereline Karu.
“Püüame teda igati huntide eest kaitsta. Ehitasime Karule lauta pesa. Sisse ja välja käib ta avast, mis huntidele peaks kitsaks jääma,” ütles Eda Jõgi.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus