Võõrkeele õppimine sarnaneb kokakunstiga

Keelteoskust peetakse Euroopa Liidus kodanike võtme­oskuseks: haritud ja konkurentsivõimeline inimene peab oma emakeele kõrval oskama vähemalt kahte võõrkeelt.

Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast ja kooli võimalustest lähtuvalt saab õpilane (laste­vanemate soovitusel) valida esimese ehk A-võõrkeele, samuti teise ehk B-võõrkeele nelja keele seast: inglise, saksa, vene või prantsuse. Vene õppe­keelega koolis alustatakse eesti keele õppimisest.

Kohati on õppija valikuvõimalused näilised, paljudes koolides on esimene õpetatav võõr­keel ära määratud, umbes 80% üld­haridus­koolide õpilas­test õpib esimese võõrkeelena inglise keelt ja paljudele tundub selline valik arukas või ainumõeldav, sest inglise keele maine on väga kõrge. Lähtutakse pragmaatilistest kaalutlustest: õppida esmalt suurima kasutajaskonnaga keelt, pärast seda mõnda ?vähemolulist? keelt.

Selline suundumus ? inglise keele õppimine esimese võõrkeelena ? ei ole Eestile ainuomane nähtus. Euroopa Komisjon on mitmes dokumendis märkinud, et eurooplaste keelteoskus ei vasta soovitule: see on riikide ja sotsiaalsete rühmade lõikes ebaühtlaselt jaotunud, eurooplaste räägitavate võõr­keelte ulatus on kitsas, keeleoskus piirdub peamiselt inglise, prantsuse, saksa ja hispaania keelega. Kasvamas on õpilaste osakaal, kes juba algastmes õpivad võõrkeelt, õpitavate keelte valik on aga  väike ning kasvamas on tendents, et võõrkeele õppimise all mõistetakse enamasti inglise keele õppimist.

Inglise keelt soodustab keskkond

Kindlasti on inglise keele oskus hädavajalik, kuid see ei pea olema ilmtingi­mata esimene õpitav võõrkeel. Väga heade tulemusteni jõuab inglise keelt ka teise võõrkeelena õppides. Õppides esmalt inglist, on teise ehk B-võõr­keele õppimise tulemused sageli kasinad. Mitme võõrkeele õppimisel võib tulemus sõltuda õpitavate keelte järje­korrast.

Näiliselt ei tohiks muretsemiseks põhjust olla ? õpitakse lisaks inglisele teise võõrkeelena kas saksat, venet või prantsust. Matemaatikas ei sõltu summa liideta­vate järjekorrast, kuid kokakunstis ei pea selline reegel paika: maitsev toit sõltub lisatavate komponentide järjekorrast, näiteks ühepajatoidu valmistamisel on oluline, kas pista esmalt liha potti või alustada hoopis porganditest ja kartulitest. Võõrkeelte õpe sarnaneb pigem kokanduse kui mate­maati­kaga.

Paraku puuduvad meil veel uurimused, kui kerge või keeruline on eestlasel üht või teist võõrkeelt õppida. Toetuda saab USA uurimustele ning Eesti ja mitme teise Euroopa riigi keeleõpetajate kogemustele.

Inglise keel on vähemalt algtasemel lihtsam kui mõni teine võõrkeel ? selle tulemuseni on jõutud eri emakeelega õppijate jälgimise põhjal. Inglise keele õppele aitab kaasa ka seda soodustav keskkond – mitme Euroopa riigi inglise keele õpetajad on väitnud, et noored saavad inglise keele selgeks väljaspool kooli.

Inimestele jäägu valikuvabadus

Keele õppimise kiirus sõltub ka keeleõppe motivatsioonist ? neil, kes on A-võõr­keelena õppinud inglist, on pahatihti üsna keeruline motiveerida end õppima teisi võõrkeeli. Ja vastupidi ? need, kes on A-võõrkeelena õppinud prantsust või saksat, läheb B-võõrkeelena inglise õppimine üsna ladusalt.

Arukas on esimeseks võõrkeeleks valida saksa, vene või prantsuse keel. Inglise keele oskus on äärmiselt vajalik ning seda tuleb kindlasti õppida teise võõrkeelena. Jäägu inimestele võõrkeelte õppimisel valikuvabadus. Need, kes eelistavad esimesena valikuna inglist, peavad oma tahtmise saama. Kuid mitmekeelsuse ja sellega koos suuremate võimaluste poole püüdlejad võiksid esimeseks õpitavaks võõrkeeleks valida saksa, prantsuse või vene keele. Millist neist eelistada, see polegi siinkohal kõige tähtsam ning jäägu see lapse ja tema vanemate otsustada.

Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumil ei ole kavas midagi muuta rangete käskude-keeldudega, vaid olukorda selgitada ja inimeste teadlikkust tõsta. Lähiajal valmib Eesti võõrkeelte strateegia aastani 2015. Veel sel kalendriaastal jõuab Haridus- ja Teadusministeeriumi vahendusel kõikidesse koolidesse oluline raamat ? “Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine”. Euroopa keeleõppe raamdokumendi puhul on tegemist ühtsete alustega õppekava arendamiseks, ainekava kujundamiseks, õpivara loomiseks, õppimise ja õpetamise ning keeleoskuse hindamiseks jne. Tuleval aastal algab raamdokumendi tutvustamine üldsusele ja õpetajas­konna koolitamine. Raam­dokument aitab hinnata pädevuse osaoskusi, mis on eri keeltes eri tasemel. See aitab õppijal oma keelteoskust paremini hinnata ja õpinguteks sihte seada.

TÕNU TENDER,
Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik

blog comments powered by Disqus