1995. aasta 13. aprill läks Jõgevamaa ajakirjanduse ajalukku – kakskümmend aastat tagasi ilmus esimene ajalehe Vooremaa number uute omanike, aktsiaseltsi Seitung eestvedamisel. Firma esines erastamisel silmapaistvalt suure rahapakkumisega, et jätta maakonnalehe väljaandmine jõgevamaalastele.
Ajalehe Vooremaa erastamisele aktsiaseltsi Seitung poolt eelnes üsna emotsionaalne proloog. Nimelt toimus esimene erastamiskonkurss 1994. aasta suvel ja selle võitjaks kuulutati aktsiaselts Vooremaa. Selle juhatuse esimees ja toonane peatoimetaja asetäitja Gunnar Isotamm kirjutas 1995. aasta 8. märtsi Vooremaas: “Selle võidu tunnistas õigustühiseks Jõgeva uus maavanem Meelis Paavel. Veel hiljuti, 18. jaanuaril, kinnitas ta uudisteagentuurile BNS, et kui ta hakkas erastamist kinnitama, selgus, et Vooremaa puudub nii munitsipaalvara kui ka erastamise nimekirjast. Seetõttu oli ka kogu erastamisprotseduur kehtetu.” Isotamm lõpetas kirjutise lausega: “Andestagu jumal meile meie patud.”
Erastamistemaatika jõudis ka Tartus ilmunud ajalehte Liivimaa Kuller, milles Gustav Marm (võimalik, et tegemist oli pseudonüümiga – J.L.) kirjutas loo “Jõgeva maavalitsus lasi Vooremaal end tüssta. Artiklist loeme: “Paraku jäi leping aktsiaseltsiga Vooremaa müügiprotsessi juriidilise ettevalmistuse tõttu sõlmimata. Seepeale näis aktsiaseltsi Vooremaa juhatuse esimees Gunnar Isotamm väga kurjaks saavat, sest hakkas omakülamehest (mõeldud Palamuset – J.L.) maavanemat lausa lehe kaudu nöökima.” Leht kurjustas ka selle üle, et maksuameti väitel pole aktsiaseltsis Vooremaa terve 1994. aasta vältel arendatud mingit majandustegevust.
“On meeles, et protsess seisis ja sellega tuli edasi minna. Tollase peatoimetaja Hugo Alteriga kohtudes selgus, et toimetusel oli soov ajaleht ise erastada. Väidetavalt oli sellist võimalust toimetusele ka lubatud. Kuna erastamisseadus seda ilma avaliku konkursita ei lubanud, oli solvumist ja sain avaliku erastamise pärast toimetuse poolt vist ajalehe kaudu ka pahandada. Keerulist seal midagi ei olnud, võib-olla oli üks emotsionaalsemaid erastamislugusid,” iseloomustas tollast olukorda endine maavanem Meelis Paavel.
Algus juhuslikust kohtumisest
Ideele maakonnaleht oksjonil erastada ja selleks aktsiaselts luua tekkis esimesena firmajuht Aivar Koka ja toonase Tabivere vallavanema Kalev Raudsepa juhuslikust kohtumisest Aia tänav 2 asunud toimetusemaja ees. Nii sündiski aktsiaselts Seitung, mis 1995. aasta märtsi lõpul peetud avalikul enampakkumisel ostis ajalehe ära 880 000 krooni eest. “See oli siis ikka väga suur raha,” kommenteeris Aivar Kokk.
Vooremaa alghinnaks oli erastamisagentuur määranud 420 000 krooni. Enampakkumisel osales ka AS Cronoes, keda esindas Hans H. Luik ja Jõgeva firma AS Read, mille juhatuse esimeheks Arne Raidvere. Sündmuse puhul kirjutas erastamiseelse Vooremaa peatoimetaja asetäitja Gunnar Istotamm artikli “Seitungi tahtel ei muutu Vooremaa kõmuleheks”. “Seitung asutati selleks, et takistada lehe väljaminekut maakonnast,” kirjutas ta. Artiklit illustreerival Raivo Tasso fotol on Hans H. Luik ja tema ärikaaslane Gunnar Kobin pakkumist tegemas.
“Seitung sai väga kiiresti tehtud. Nõusolekuid äriühingusse tulla sai kogutud ühel õhtul telefoniga sõpradele ja tuttavatele helistades. Pidasime oluliseks, et Jõgevamaa rahvale annaksid ajalehte välja oma maakonna inimesed. Oksjonil olime koos nüüdseks igavikuteele läinud tunnustatud põllumajandustegelase Urmas Ingveriga,” meenutas Aivar Kokk.
Missioonitundest kantud ettevõtmine
“Selgus, et olnuks veelgi ettevõtjaid, kes soovinuksid panustada Vooremaa väljaandmisse. Juba Seitungi algusaegadest oli selge, et maakonnalehe väljaandmine on pigem missioonitundeline kui kasumlik ettevõtmine,” lisas Kokk.
“Mitte ainult Tabivere vald, vaid ka mitmed teised omavalitsused pidasid oluliseks, et Vooremaa väljaandmist koordineeriksid ka tulevikus Jõgevamaa inimesed, ja otsustasid liituda sel eesmärgil moodustatud aktsiaseltsiga, millele pandi nimeks Seitung. Minu mäletamist mööda osalesid vallad Seitungis enam-vähem võrdse rahasummaga. Eelnevalt tuli vallavalitsustel saada ka volikogude toetus, milleks mul Tabivere vallavanemana oli tarvis omajagu selgitustööd teha. Mõnedki saadikud kõhklesid, kas sellist kulutust ikka vaja on.
Pidasime oluliseks anda toimetuse ajakirjanikele ja teistele töötajatele võimalus oma senist tegevust jätkata, kui nad seda soovivad. Valdade osalus Seitungis hakkas soodustama ka mitmete vallalehtede ilmumahakkamist Vooremaa vahelehena,” rääkis Kalev Raudsepp.
“Tabivere valla esindajana aktsiaseltsi Seitung koosolekutel osaledes on meelde jäänud arutelud, kuidas väikest ajalehte elus hoida. Kaalusime mitmeid variante. Mõttevahetuse käigus tekis ka idee eraldi reklaamilehe (Jõgevamaa Ärileht) väljaandmiseks,” lisas ta.
“Hind kruviti tohutult kõrgele. Aga ju siis kohalikud mehed olid soovinud lehe kindlasti ära osta,” kommenteeris erastamise tulemust Meelis Paavel.
”Kõigepealt tegime ettepaneku peatoimetajaks hakata ajakirjanik Tiit Läänele, kes oli meie meeskonna liige. Tiit soovitas omakorda oma abikaasat Üllet, kellest saigi Seitungile kuulunud Vooremaa esimene peatoimetaja,” meenutas Aivar Kokk.
Lugejad tulid toimetusse või kirjutasid kirja
Esimese Seitungi välja antud Vooremaa esiküljel on ka lugu, kuidas kaubandusettevõte Ag kaubamaja asus toetama toonast tippsportlast Cristel Vahtrat.
“Spordi edendamine on Vooremaa juurde alati kuulunud. Nii on korraldatud maadlus- ja võrkpallivõistlusi. Möödunud aastal sai algatatud traditsioon korraldada Vooremaa konverentsi, kuulutasime välja toetuskampaania Eesti edukaimale talisportlasele Saskia Alusalule,” lausus Aivar Kokk.
Tagasivaates märkis Ülle Lääne, et väga hea meel oli selle üle, et toimetusse tulid tööle noored tublid ajakirjanikud Peep Lillemägi ja Kristiina Tamberg (mõlemad olid järgemööda ka peatoimetajad), kaastöid tegi Põltsamaa gümnaasiumi tolleaegne õpilane, praegune tuntud raadioajakirjanik Sten Teppan. See näitas, et lehes toimunud uuendused läksid korda ka noortele. Kõik, mida plaanisime, tegime ka ära. Ühe aasta jooksul muutus oluliselt nii toimetuse töökorraldus kui ka lehe maht ja sisu.”
Tagasisidest lugejatega on Ülle Läänel meeles, et hommikud toimetuses algasid ümbrike avamise ja kirjade lugemisega. “Tuli kaastöid, murekirju, kutseid, lastelehe vastuseid, aga ka arvamusavaldusi. Tagasisidet kirja ja telefoni teel oli igasugust. Nii kiideti kui ka pahandati. Alustades sellest, et tunnustati uuenenud toimetust, või vastupidi – avaldati pahameelt, et kõik endised inimesed enam tööl polnud. Mõnele meeldis, teisele ei meeldinud uus lehekujundus. Arvustati ka lehes kirjutatud lugusid. Meenub isegi selline seik, et kiideti lugu, aga pealkiri tegi inimese väga tigedaks jne. Kommentaariume ja suhtlusportaale, kus end tänapäeval välja elatakse, siis polnud.
Aga sageli oli hoopis nii, et inimesed tulid ise toimetusest läbi ja rääkisid probleemidest või avaldasid arvamust otse ja avalikult. Suhtlemist oli palju (ja mitte arvutis!). See oli toimetajatöö üks võludest,” meenutas ta.
Kohalik uudis sunnib lugema
“Ka Hugo Alter ütles mulle hiljem, et erastamine oli õige samm – lehte tulid investeeringud ja lisandus uusi tegijaid, kes loomulikult soovisid paremat kvaliteeti,” lausus Meelis Paavel. Endine maavanem meenutas kokkupuuteid lehetegijatega. “Mul on olnud avatud suhted nii Hugo Alteri, Ülle Lääne kui ka Peep Lillemäe juhitud ajalehetoimetusega. Kui tegime midagi, mis vääris kajastamist, oli muidugi hea tunne. Ajakirjanik Jaan Lukas (toona tartlane) teadis aga päris täpselt, millal konservitehase ehk praeguse aktsiaseltsi Salvest juures olla, et minuga koos Jõgevale jõuda. Elasin ka ise siis veel Tartus.
Kohalik uudis on ikka see, mis sunnib Vooremaad kätte võtma. Soovin kõigile tänastele Vooremaa tegijatele vahedat sulge ja kirge head ajalehte teha,” lausus Paavel.
“Igapäevasesse ajalehetöösse pole omanikud hea tava kohaselt sekkunud. Pöördelisemaid protsesse, näiteks kujunduse nüüdisajastamisi, olen püüdnud hoida oma huviorbiidis põhjalikumalt ning püüdnud nende projektide elluviimisele oma nõuannetega kaasa aidata,” ütles ettevõtja Aivar Kokk.
JAAN LUKAS
