|
|
Vooremaa voorte- ja järvederohkem osa võeti maastikulise keelualana kaitse alla juba 45 aastat tagasi. Peatselt saab kolme valla — Tartu, Palamuse ja Tabivere — territooriumil asuv 9881,6 hektarise pindalaga Vooremaa maastikukaitseala endale kaitsekorralduskava. Selle dokumendi projekti arutleti avalikult üleeile Saadjärve Looduskeskuses. |
Kui õigusliku raamistiku annavad Vooremaa maastikukaitsealal tegutsemiseks looduskaitseseadus ja 2006. aasta lõpus kehtestatud kaitse-eeskiri, siis juhised igapäevategemisteks määratakse ära kaitsekorralduskavaga. See on tegevuste plaan, milles on määratletud kaitsealal paiknevad loodusväärtused ning nende säilimiseks vajalike tööde eelisjärjestus ja maht. Vooremaa maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostas kaitseala hiljutise valitseja, Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni tellimusel Eesti Maaülikooli töörühm eesotsas EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi maastikukorralduse ja loodushoiu osakonna juhataja Kalev Sepaga. Töid rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Avalikul väljapanekul oli kaitsekorralduskava kaitseala praeguse valitseja, Keskkonnaameti Jõgeva ja Tartu kontoris ning Tartu, Tabivere ja Palamuse vallavalitsuses 16. veebruarist 2. märtsini. Kalev Sepa arvates tõestavad 17 dokumendi kohta tehtud ettepanekut päris suurt huvi asja vastu. Avalik arutelu kujunes seevastu vähem kirglikuks, kui korraldajad eeldasid. Osalt oli see arvatavasti tingitud sellest, et Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kaitse planeerimise spetsialist Ain Vellak tegi kohe koosoleku alguses selgeks kaitsekorralduskava pigem soovitusliku kui käskiva-keelava iseloomu ning märkis, et paljud kirjalikes ettepanekutes tõstatatud probleemid eeldavad hoopis muudatuste tegemist maastikukaitseala kaitse-eeskirjas või siis on reguleeritavad maavanema korraldusega.
Viimasel viisil reguleeritav on ka mootorsõidukitega järvejääl sõitmine, mis kutsus esile koosoleku kõige teravama vastasseisu. Saadjärve ääres elav Leonhard Teever kurtis nimelt, et Äksi motoklubi korradusel toimuvad jäärajasõidud rikuvad sealsete elanike kodurahu.
“Minu Kanada külalised ei pidanud minu juures kauem vastu kui kaks päeva, siis lahkusid, öeldes, et neil ei tohi hilisõhtul enam muruniitjatki käivitada, jääralli sõitmisest rääkimata,” ütles Leonhard Teever. Äksi motoklubi juhataja Meelis Pärtelpoeg seevastu väitis, et nende poolt teha lastud mõõtmised on näidanud, et järvelt ei tule jäärajasõidu ajal elamute suunas sugugi rohkem müra kui sealsamas kulgevalt Jõgeva-Tartu maanteelt.
Metsikus köidab
iii
Saadjärve kaluri ja turismitalu pidaja Kalle Bruusi mure oli seotud sellega, et kaitsekorralduskavast juhindudes tuleks Vooremaal ette võtta ulatuslikud võsaraietööd, tema meelest ei maksa nendega aga liiale minna.
“Väiksematel metsloomadel peab säilima võimalus oma harjumuspäraseid radu käia ja ka kaugemalt tulnud inimesed, kelle enda kodumaal maastik liiga kultuuristatud, hindavad tihti just meie looduse teatavat metsikust,” ütles Kalle Bruus. “Seal, kus maa harimiseks niikuinii ei sobi ning kus võsa vaadet järvele ei varja, võiks selle ju alles jätta.”
Kalev Sepa ja kaitsekorralduskava maastikuosa kokku panna aidanud Pille Tomson olid viimasega küll nõus, ent arvasid, et üldiselt on võsastumise ja söödistumise vastu võitlemine siiski vajalik. Kahjuks pole selle mahuka töö jaoks aga sugugi kerge raha leida.
“Kuna Vooremaal pole tegemist poollooduslike kooslustega, nagu näiteks Matsalus, siis on siin maastikuhoolduseks raha saamise võimalused tunduvalt napimad,” ütles Pille Tomson. “Kui Euroopa Liidu erinevad põllumajandust toetavad fondid meile avanesid, siis lootsime, et tuleb mingi eraldi toetus ka maastikuhoolduseks, aga paraku seda ei tulnud. Nüüd jääb üle loota, et kui ajad jälle natuke paranevad, saab seda tööd teha KIKi toetusel. Karula rahvuspargi kogemus näitab, et kui maa juba korda tehtud, küll sellele siis juba kasutajaid leiab. Karjamaatükkide pärast käib Karulas näiteks kõva “löömine”.”
Mis on järv?
iii
Vooremaa maastiku vaieldamatuks uhkuseks on voored ja järved. Jõgeva Maaparandusbüroo juhataja Ilmar Tupits tõstis seoses sellega üles küsimuse, mida mõista järve all: kas lihtsalt märgala või eelkõige veepeeglit. Et tema mõte arusaadavam oleks, küsis ta, kas näiteks Soitsjärv, mille kunagisest veepeeglist enam palju alles pole, on ikka veel järv või märgala. Vastusest sellele küsimusele sõltub aga tegevuste valik — et kas järve kaitstes tuleb kaitsta ainult selle loomastikku ja taimestikku, vaid tagada ka veepeegli säilimine.
“Laiemalt võttes on see küsimus sellest, kas me vaatleme maastikku kui muuseumi, mis peab säilima teatud hetke seisus, või võtame arvesse ka looduslikke protsesse, mis maastikul toimuvad,” tõdes Kalev Sepp ja luges algatatud teema edasi mõtlemist väärivaks.
Üldiselt hindas Ilmar Tupits aga kaitsekorralduskava kallal tehtud töö heaks: nüüd on tema sõnul vähemasti olemas mingi kokkulepetel põhinev raamistik, mis saab ühtede kaante vahele ning millest saavad kõik kaitsealal toimetajad lähtuda. Olnuks selline dokument olemas varem, jäänuks mõned hooned mõnedesse sobimatutesse kohtadesse võib-olla kerkimata: Vooremaa puhul on ju olulisteks märksõnadeks pärandmaastikud ja avarad vaated.
Palamuse vallavolikogu maa- ja keskkonnakaitsekomisjoni esimehe Ene Ilvese meelest on dokumendis siiski mitmeid küsitavusi. Kindlasti palus ta näiteks ära parandada lause, milles kirjas, et kalandus on Vooremaa järvedel reguleerimata.
“Kalandus on Vooremaa järvedel reguleeritud vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele ning püügikoormused kehtestatud vastavalt uuringutele,” ütles Ene Ilves . “Kui miski probleemiks on, siis röövpüük ja vähenevad kalavarud, aga siis tuleks see ka nii sõnastada.”
Lõpliku kuju peaks kaitsekorralduskava saama juulikuuks, Keskkonnaameti peadirektori kinnitusallkirja aasta lõpuks.
“Oleme tänulikud kõigile, kes võtsid vaevaks kaitsekorralduskava läbi töötada ja avalikule arutelule tulla,” ütles Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma. “Kui dokument kinnitatud, saab see aluseks kaitseala iga-aastaste tegevuste planeerimisel ja nendeks raha taotlemisel. See on meile samasugune dokument, nagu arengukava omavalitsusele või metsakorralduskava metsaomanikule.”
iii
RIINA MÄGI
