Voore koolis on veebruari algusest ametis uus koolidirektor Kalle Kolberg, kes on haridussüsteemis olnud kohe pärast ülikooli lõpetamist.
„Õppisin alguses kehakultuuri ja esimene töökoht oli Kaarepere põhikoolis kehalise kasvatuse õpetajana. Edasi hakkasin õppima arvutiõpetajaks. Hiljem olen töötanud põhiliselt arvutiõpetaja, infojuhi ja IT-spetsialistina väga paljudes Eestimaa koolides. Nii väikestes põhikoolides kui ka suurtes gümnaasiumides Jõgeval, Põltsamaal, Tallinnas ja ka Eesti kutsekoolides,“ rääkis Kolberg.
Iga laps individuaalse võimekusega
Põhjuseks, miks ta Voore kooli direktoriks valiti, peab Kolberg oma uusi ideid. „Minu nägemuses on meie traditsiooniline haridussüsteem praegu selline, et noor inimene tuleb esimesse klassi ja käib oma klassikaaslastega üheksa aastat koos, ühesuguses rütmis. Seda matemaatikas, kehalises kasvatuses, muusikas ja kõikides teistes õppeainetes. Ometi on nende võimed ja aine omandamise kiirus erinev. Arvan, et just Voore koolis on väga hea võimalus rakendada individuaalset lähenemist. Minu lähenemine on selline, et laps võib matemaatikas olla näiteks kolmandas, kehalises kasvatuses viiendas ja bioloogias neljandas klassis. Iga laps on individuaalse võimekusega, kellele sobib üks aine, kellele teine.“
Voore koolis näivad eeldused selleks juba loodud olevat. „Juba praegu on esimene klass üldõppega alustanud. Seal ei ole sellist asja nagu matemaatika ja eesti keel, vaid iga laps õpib sellises tempos, et ta oleks vajaliku omandanud. Et ei läheks enne edasi kui liitmine-lahutamine või tähed on selged. Mõni laps võib mõnes aines toime tulla palju kiiremini, aga mõne teisega läheb natuke kauem kui keskmisel õpilasel. Meie katsume seda arvestada,“ selgitab vastne direktor.
„Voore koolis tahame juba järgmisest aastast alustada huvihariduse ja tavalise kooli ühildamist. Olen ise käinud muusikakoolis ja kooli muusikatunnid olid minu jaoks täiesti mõttetud. Tegin seal järgmiste tundide koduseid ülesandeid ja kasutasin aega muudeks tegevusteks,“ räägib Kolberg sellest, kust tema inspiratsioon pärit on.
Õpilased ehitavad ise arvutit
„Kui teeme muusikakooliga koostööd, siis neil õpilastel ei pea olema muusikatunde, sest nad tegelevad muusikaga ju nagunii. Me ei pea seda aega maha viskama. Nad saavad sel ajal teha kasvõi matemaatikat, see on põhimõtteliselt ju sama, millega ise tegelesin.“
See eeldab tunniplaani paindlikumaks muutmist. „Klasse liidetakse ju praegugi erinevates ainetes erinevalt, nii kuidas mõistlik. Ma annaksin õpetajatele veel vabamad käed, et lapsi gruppidesse jagada. Kuni selleni, et hommikuinimesed saaksid hommikul oma matemaatikat lahendada. Et need, kelle bioloogiline kell ärataks nad alles kell 12, saaks ka matemaatikatunnist mingit kasu,“ pakkus vastne direktor välja. On see ka päriselt võimalik? „On,“ arvab Kolberg. „Ja kui ei ole, siis mulle meeldib Narva Kutsehariduskeskuse direktori mõtteavaldus, mis ütleb, et võimatud asjad võtavad lihtsalt natuke rohkem aega,“ lisas ta.
Suurimaks väljakutseks on Voore kooli renoveerimine, mille jaoks juba intensiivselt plaane ja arvutusi tehakse. Kuidas see edasi kulgeb, võib rääkida mõne aja pärast.
Kalle Kolberg on direktoritöö kõrval alustanud ka Voore õpilastele arvutialase huvitegevuse võimaluse pakkumist. „Olen õpetanud nii arvuti kasutamist kui ka programmeerimist ja arvuti ehitust. Palju ei ole neid põhikoole, kus õpilased saavad ise arvuti lahti võtta ja kokku panna. Otsisime koolipealt kokku vana IT-tehnika ja proovime sellest midagi uut ning töötavat valmis ehitada. Arvuti ehituse õppimiseks on see ideaalne võimalus. Kui läheb midagi katki või nässu, ei juhtu ka midagi. Kõik vanema astme poisid on sealt ruumist läbi käinud, tütarlapsed vist samuti,“ rääkis Kolberg, kes nüüd ootab hea meelega, et oma aja ära elanud arvutid Voore kooli oma tee leiaksid.
ANDRA KIRNA
