“Usume, et kevadeks on maja täiesti valmis. Siis saab selles hoones lisaks kauplusele ja sidekontorile olema aktiviseerimiskeskuse õmblustöökoda ning kangastelgede ja puidutöötlemise ruum. Siia tuleb ka raamatukogu, konverentsisaal, mida saab kasutada seminaride, koolituste ja konverentside korraldamiseks, üheksa arvutiga arvutiõppeklass ning kohvik,” rääkis projekti üks eestvedajatest Saare vallavanem Jüri Morozov.
Sotsiaal- ja tervisekeskuse hoone ehitusse ja ülalpidamisse on kaasatud ka erakapital Jõgeva Majandusühistu ja Eesti Posti näol. Nad peavad hetkel oma vahenditega maja üleval. Teiseks partneriks on Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskus ja kolmandaks Saare vallavalitsus.
Arvutitundmine hädavajalik
2003. aasta sügisel korraldati aktiviseerimiskeskuses 5 koolituskursust, millel osales kokku 75 töötut. Neile korraldati koolitusi, kus esmane on psühholoogiline julgustamine. Samuti õpetatakse kursustel suhtlemist tööandjaga, elulookirjelduste kirjutamist ning arvuti kasutamist. Keskuses on koolitatud ka töötute juhendajaid.
Vaata Maailma projekti raames on keskuses läbi viidud 6 arvutialast koolitust kokku 54 inimesele. Kõik koolitused on projektipõhised. Isegi tööhõiveamet on keskuses koolitusi korraldanud.
Tänavu jätkatakse abivajajate koolitamist. Raha saamiseks kirjutatakse mitmeid projekte.
Peipsi Piirkonna Arenduskoja projektijuhina töötab Triin Pärsin, kes aitab projekte kirjutada ka Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskusele.
Üle-eelmise aasta mais loodud mittetulundusühingu asutajateks olid Saare, Torma, Pala, ja Tabivere vald ning Mustvee linn, peatselt liitub Jõgeva vald. Koostöö vastu on huvi tundnud ka Puurmani vald. Enne mittetulundusühingu moodustamist ehk aastatel 1998 ? 2002 töötati Saare valla juures vastava projekti raames.
Abi eelkõige Peipsi kandi inimestele
Aktiviseerimiskeskuse eelarve on suurenenud üle kolme korra ehk 270 000 kroonilt 2003. aastal ligi miljoni kroonini 2004. aastal ja seda koos kavandatavate investeeringutega. Iga liikme osalus on 35 000 krooni pluss 15 protsenti projektidele.
“Iga kroon, mis meile juurde tuleb, on teretulnud. Me tahaksime aidata eelkõige Peipsi piirkonda. Inimesed on koju jäänud ja ei ole vaja selgitada, milline see olukord siin on. Tegelikult on see päris hull,” lausus Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskuse juhataja Märt Jallakas.
“Kui me oma 2004. aasta eelarvet koostasime, nägime, et tekivad ajutised probleemid. Näiteks istub Mustvee linn kuuemiljonilise võla otsas ja on tõsiselt hädas. Nad tahavad ka meie töös osaleda, kuid ei suuda oma osalust rahastada,” rääkis Jüri Morozov.
Esialgu oli keskuse ülesandeks töötute kodunt väljatoomine. Neile õpetati mitmesugust käsitööd ? õmblemist, puutööd jne.
“Loodan, et aktiviseerimiskeskus leiab käelise tegevuse harjutamise kõrval, mis on praegu vallavanema Jüri Morozovi lemmikteema, töötute koolitamisel uue väljundi. Teatud staadiumis on praktilised oskused väga vajalikud, kuid ühel hetkel peab töötu saama majast tuge ja tööharjumusi, mille abil ta suudab pöörduda algul tööhõiveametisse ja sealt tööturule. Sel juhul on neil ja ka teistel omavalitsustel võimalus taotleda Euroopa sotsiaalfondist väga suuri summasid,” nentis Jõgevamaa Tööhõiveameti direktor Anneli Lääne.
Tänu aktiviseerimiskeskuse uuele juhatajale Märt Jallakasele, kes töötab ühingus alates möödunud aasta 23. maist, on valdadesse tööle võetud tublid tugiisikud. Seetõttu loodan, et aktiviseerimiskeskus on meile töötutega tegelemisel suureks abiks ja heaks koostööpartneriks,” lisas Anneli Lääne.
“Meie elus saab määravaks asjaolu, kui edukad me uutes tingimustes oleme, eriti kui meile avanevad Euroopa Sotsiaalfondi rahad. Küsimus on projektide kirjutamise võimes. Aktiviseerimiskeskus võiks oma tegevust rakendada kogu Jõgevamaal, vähem küll Põltsamaa piirkonnas, sest seal on oma väljund Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli näol olemas. Juurde tuleks Ida-Virumaalt Lohusuu ja Avinurme ning Tartu maakonnast Kallaste, Alatskivi ning Vara vald,” rääkis Jüri Morozov
MTÜ Jõgevamaa Aktiviseerimiskeskuses töötab praegu 9 inimest ja lähiaastatel võib siin koos ajutiselt töötavate projektijuhtidega saada tööd 12-15 inimest.
“Töötajate arv hakkab juba õige pea suurenema, sest meie piirkonna töötute tugiisikud ja ka nende palgarahad tulevad meie koosseisu,” märkis Märt Jallakas.
“Meie liikmete nägemuse kohaselt tuleksid igasse valda ja linna töötute tugiisikud. Praegu töötavad nad Saare, Torma ja Tabivere valdades. Ka Pala vald on lähiajal tugiisikut palkamas. Jõgeva vallas on natuke teised põhimõtted, aga ka seal on inimesed, kes töötutega tegelema hakkavad. Meil on läbi viidud töötute juhendajate kaheetapiline koolitus. Kõik juhendajad on enamuses ise mingil ajal töötud olnud. Siia majja sai eelmisel nädalal tööle võetud veel käsitööringi juhendaja, kes on toetustööandja,” ütles Jüri Morozov.
Aktiviseerimiskeskus vajaks majutuskohti
“Tegelikult vajaksime töötute majutamiseks odava hinnaga kortereid. Meil on siin kaitseliidu kasutuses endise vaestemaja hoone. Praegu teeme kõvasti tööd, et seda maja saaks tulevikus mitmeks otstarbeks kasutada. Seal võiks olla ka 20-kohaline lihtne öömaja. Meil vallas on Voore Külalistemaja, kus on juba täna 90 majutuskohta, kuid see on ikkagi eraäri ja seal on hinnad oluliselt kõrgemad. Viimati käis meid nõustamas ekspert Saksamaal. Ka tema esimene küsimus oli, kus saab koolitusele tulnuid majutada. Võib-olla on siin võimalik kombineerida ja kaasata ka Euroopa sotsiaalfondi vahendeid. Esialgu käivitatakse see majutusasutus aga Saare valla, kaitseliidu ja kaitseministeeriumi toel,” avalikustas lähiaja plaane ja probleeme Jüri Morozov.
“Ma käisin ise aktiviseerimiskeskuse käivitamise alguses igas valla- ja linnavolikogus projekti tutvustamas. Huvitav oli, et kõikide volikogude liikmed olid rõõmsalt üllatunud, et kusagil pärapõrgus on targa mõtte peale tuldud. Aga kui läks otsustamiseks, siis üldjuhul delegeerisid volikogud selle valitsuse tasandile ja sealt oli juba näha, et positiivset otsust ei tule. Näiteks Jõgeva linna puhul oli põhiküsimuseks, miks aktiviseerimiskeskus hakkab asuma Voorel, mitte Jõgeval. Me arvame aga, et praegune asukoht pole äpardunud, sest Voore asub tööhõive poolest probleemse piirkonna logistilises keskuses. Siitpoolt on koolitustele tulemas rohkem inimesi kui Jõgevalt. Transpordikulu antud juhul ei suurene ega vähene. Ja Jõgeva maakonnas ei ole otstarbekat bussiühendust üldse olemas, et inimesed Voorele ja tagasi saaksid. Põhiline on, milleks transporti korraldada, kas lihtsalt inimeste töölesaamiseks või ka muuks,” oli Jüri Morozov kriitiline.
RAIVO SIHVER
