Praegusest Riigikogu liikmeks olemisest johtuvalt esitatakse Signe Kivile praegu vist rohkem poliitikaga seotud küsimusi. Et kunstipäeva publikuks olid kunstikooli õpilased ja õpetajad, jagas ta Jõgeval rohkem oma mõtteid kunsti õppimisest ja kunstnikuks saamisest.
“Kui ma Tallinna 46. keskkooli kunstiklassis õppisin, hindasin ma kõige rohkem neid õpetajaid, kes meie õpetamise kõrvalt näitustel esinesid ning tõestasid, et on ka ise kunstnikuna midagi väärt,” meenutas Signe Kivi.
Keskkooli ajal ei pidanud ta ennast mitmete klassikaaslastega võrreldes kunstis kuigi kõvaks tegijaks, aga kui ta viimasel hetkel siiski kunstiinstituudi sisseastumiseksamitele minna otsustas, tabas teda üllatus: tema sai sisse, aga mitu nende klassi “staari” mitte.
“Siit moraal: need, kel andekus varases nooruses avaldub, võivad hakata kõike liiga kergelt võtma ning ei pruugi üldse nii kaugele jõuda kui need vähem andekad, kes end õigel ajal kokku võtavad,” ütles Signe Kivi.
Ajaloolastel raskusi
Kunstiinstituudi ehk praeguse kunstiakadeemia lõpetas ta tekstiilikunsti erialal. Paljude tekstiilikunstnike pärusmaast ? vaibakudumisest ? enam on teda võlunud kangastele trükkimine ja maalimine. Varasemal loomeperioodil olid ta kompositsioonid sageli mustvalged, hiljem on need värvilisemaks läinud.
“Kunstiajaloolastel saab mu loomingu iseloomustamisega tulevikus ilmselt suuri raskusi olema, sest ma olen oma loomelaadis iga paari aasta tagant kannapöörde teinud: olnud kord õrn, kord jõuline; kord mustvalge, kord värviline; kord silmatorkav, kord tagasihoidlik. Mul endalgi saab raske olema, kui ma kunagi näiteks Kunstihoones oma loomingu ülevaatenäitust teha üritan: mu tööd ju suisa karjuvad üksteise peale,” ütles Signe Kivi, lisades, et tal on peas küpsemas siiski nipp, kuidas oma taiesed üheks tervikuks siduda.
Küsimusele, kas tal jääb poliitikuks olemise kõrvalt ka praegu aega kunstnik olla, vastas Signe Kivi, et niisugust nähtust, mis saaks takistada tal kunstnik olemast, pole ilmas vist olemaski. Isegi Riigikogu istungite ajal kritseldab rahvasaadik Kivi poolmasinlikult väikestele paberlipakatele igasuguseid ideevirvendusi. Need paberitükid kogub ta ilusasti kokku ning kui ta neid mõnikord lehitseb, leiab ta alati mõne teostamist vääriva idee.
Ent Signe Kivil on käsil ka üks põnev projekt tingnimetusega “Võimuvaibad”. Kui ta veel kultuuriminister oli, käisid talle nimelt omajagu närvidele ministeeriumi põrandatel ilutsenud nõukogudeaegsed punastes toonides vaibad. Pikapeale hakkas tema peas aga küpsema idee, mida nendega teha annaks. Kui ta hiljem riigikogulasena kuulis, et kultuuriministeeriumis vaipu välja vahetama hakatakse, siis tahtis ta vanad vaibad ära osta, aga sai need kingituseks: muidu oleks need ju lihtsalt minema visatud. Nn võimukoridoridest pärit vaipade originaalmustritele on Signe Kivi uusi mustreid juurde trükkinud ning kaunistanud vaipu lisaks sellele veel kalliskividega: väljend “vaipadel kõndima” viitab ju glamuursusele. Üks võimuvaipadest on praegu väljas Pärnus kunstnike rühmituse ON näitusel, tervikliku võimuvaibanäituseni loodab Kivi jõuda tuleval aastal.
“Olen ennegi teinud asju, mis mulle muidu pole meeldinud, kunsti abil vastuvõetavamaks. Nii juhtus nüüd ka nende punaste vaipadega,” ütles Signe Kivi.
Sünnipäevakleidid
Ministri ja riigikogulasena on Signe Kivi mitu aastat järjest olnud presidendi iseseisvuspäeva vastuvõtu külaline ning iga kord on tema tualett publiku hulgas vähemalt kahinat tekitanud, kui mitte ?okeerinud.
“Need aastapäevakleidid on kõik minu enda kujundatud, aga originaalitseda või kedagi ?okeerida ei ole ma nendega küll tahtnud. Olen tahtnud lihtsalt mulle kui tekstiilikunstnikule antud võimalustega avaldada oma südamest tulevat rõõmu vabariigi, aga ka iseenda sünnipäeva üle,” ütles Signe Kivi, kes on tõepoolest sündinud 24. veebruaril.
Küsimusele, kas ta on poliitikuna endale ka mingi missiooni valinud, vastas Signe Kivi lühidalt:
“Eelkõige üritan ma poliitikuna normaalseks inimeseks jääda.”
Jõgeva kunstikoolis oli Signe Kivi teist korda: esimest korda külastas ta seda paar aastat tagasi kultuuriministrina.
“Jõgeva kunstikooli suurde klassi astudes lööb kohe ninna selline mõnus kunstitegemise lõhn. Ja silma hakkab hulk kunsti tegemiseks vajalikke atribuute. Ma arvan, et siin koolis osatakse minimaalsete vahenditega maksimaalset tulemust saavutada,” ütles Signe Kivi.
RIINA MÄGI
