Kui jaanilaupäeva hommikul kallas Pärnus peetud võiduparaadil vihma nagu oavarrest, siis meie maakonna paraadil, mis õhtul Põltsamaal toimus, oli ilm talutav – vihma küll veidi piserdas, kuid suuremaks sajuks õnneks ei läinud.
Vabadussõjas langenud võitlejate auks ja mälestuseks püstitatud ausamba ümber kulgenud marsil osalesid Kaitseliidu Jõgeva maleva, Naiskodukaitse ning Noorkotkaste ja Kodutütarde koondrühmad.
Järjepidevus au sees
Kaitseliidu seersandi, Tabivere vallamuuseumi juhataja Andu Uusi sõnul on Jõgevamaa võiduparaadi peetud Aidu lahingu platsil, Vabadussõja ausamba juures Kursis ning mujalgi. Kakskümmend aastat Kaitseliiduga seotud olnud Andu Uus lausus, et kaitseliitlane oli tema Vabadussõja veteranist isagi, samuti kuuluvad sellesse organisatsiooni nii tema tütar kui väimees, lapselapsed aga tegutsevad kodutütarde ja noorkotkastena. See on väärt näide põlvkondade järjepidevusest. Uusi kinnitusel on Kaitseliit väga oluline vabatahtlikkusel põhinev kaitseorganisatsioon, sest ka Vabadussõjas olid kaitseliitlased need, kes esimesena, relv käes, vaenlasele vastu läksid.
Kaitseliidu kaplan Jaan Nuga tuletas meelde, et meist paljud on olnud tänast Eesti riiki vabaks laulmas. “Meil on küll oma riik, kuid pea iga viies laps elab vaesuses, omaste hooldajad peavad hakkama saama 19 euroga kuus, päästjad on sunnitud tegevust koomale tõmbama. Meie riik on nii õhuke, et paistab suisa läbi. Kui riik sunniviisil asju ei korralda, siis tuleb kohalikel kogukondadel hakata ise oma asju korraldama,” tõdes kaplan Jaan Nuga.
Palju tehakse ära vabatahtlikult
Kaplani sõnul teevad inimesed paljusid asju vabatahtlikult, sest neis on olemas tahe elada võitjatena. “Meil on olemas vabatahtlikkusel põhinev Kaitseliit, priitahtlikud pritsimehed, punane rist, kirik, mis inimesi ühendab. Kõik need vabatahtlikkuse alusel tegutsevad organisatsioonid sisendavad lootust, et me jääme võitjatena püsima. Meil tuleb võita oma laiskus, vastutusvõimetus ja isekus. Ori teeb vaid seda, mis tal teha kästakse. Vaba inimene näeb ise, mis on tarvis teha. Me püsime võitjatena seni, kuni meis püsib tahe teha head, saamata sellest ise kasu. Vabadust ei saa riik hoida, vabadus on meie igaühe enda teha,” rääkis Jaan Nuga.
Paraad rahvuslipu sünnikodus
Maavanem Viktor Svjatõšev tuletas meelde, et Jõgevamaa võiduparaad peetakse seekord Eesti rahvuslipu sünnikodus Põltsamaal.
“Sinisest, mustast ja valgest riidest õmmeldi just siin kokku esimene rahvuslipp. Nende värvide all läksid Eestimaa pojad ja tütred Vabadussõja lahingutesse ja võitlesid vere hinnaga kätte iseseisvuse. 1934. aasta 16. veebruaril võttis Riigikogu vastu otsuse muuta 23. juuni võiduka Võnnu lahingu päeva auks riiklikuks pühaks ning tähistada seda suurejooneliselt. Selle päeva hommikul heiskame uhkusega rahvuslipud ja õhtul süütame jaanituled sajanditevanuse kombe mälestuseks ja Vabadussõjas langenute auks. Siit, sinimustvalgete lippude alt ja Põltsamaa jõe tammist langeva vee mühina saatel lähetame teele Pärnu linnas toimunud Eesti võidupäeva paraadil president Toomas-Hendrik Ilvese süüdatud võidutule kõigisse Jõgevamaa omavalitsustesse,” rääkis Viktor Svjatõšev. Maavanema sõnul on Eesti rahvas alati lugu pidanud ka oma kodu kaunistamisest. Seetõttu tunnustas ta koos Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe Toivo Tõnsoniga enam silma paistnud kodukaunistajaid mastivimpli ja tänukirjaga. Samuti tunnustati nelja Jõgevamaa kaunima kodu esindajat, kes on kutsutud augustis Haapsalus toimuvale presidendi korraldatavale vastuvõtule.
Eesti meestel olid keerulised valikud
“On suur õnn elada rahuajal. Kuid sellist võimalust pole antud kõigile põlvkondadele. Kahekümnendal sajandil on eesti rahvas pidanud koos paljude teiste rahvastega osalema mitmes sõjas. Tänasel võidupühal tähistame Võnnu lahingus saavutatud võitu. Osa meie Vabadussõjast toimus Läti riigi territooriumil. Ka lätlased võitlesid kõrvuti Eesti vägedega. Viljandimaa võitlejad, kelle ridadesse kuulusid ka Põltsamaa gümnasistid, saadeti Eesti lõunapiiri kaitsma. Kaks Põltsamaa gümnasisti jättis Lätis Stalbe lähedal oma elu. Stalbes asuva mälestuskivi jalamile on põltsamaalased tihti lilli viinud,” kõneles Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots. Linnapea sõnul on oluline, et Vabadussõjas saavutasime võidu nii Punaarmee kui Landeswerhi üle. Tänu nendele võitlejatele sai Eesti vabaks. Paraku tuli vabaks saanud Eesti meestel võidelda ka järgmises suures sõjas. Selles sõjas polnud asjad üldse nii selged ja ühemõttelised. Sõtta kistud meestel tuli langetada valik, kuidas oma riiki ja selle iseseisvust parimal moel kaitsta — kas võidelda Saksa või Nõukogude mundris, valida Soome sõjavägi või metsavenna roll. Ka Teises maailmasõjas sai palju Eesti mehi surma Läti territooriumil Kuramaal peetud lahingutes. Seal jättis oma elu ja sai haavata üle 6000 Eesti mehe. Langenuid koju ei toodud, nad maeti Kuramaale ja nende nimed on jäädvustatud kirillitsas ühishaudade monumentidel. Linnapea sõnul peaksime rohkem mõtlema ka neile, kes võitlesid Eesti iseseisvuse säilimise eest Teises maailmasõjas.
Rattaretkega meenutatakse langenuid
16. juulil alustab rühm põltsamaalasi rattaretke Riiga. Selle retke üks eesmärkidest on juhtida tähelepanu nendele Eesti meestele, kes on langenud 20. sajandi sõdades Lätimaa pinnal. Põltsamaa linnapea sõnul kurdame me tänapäeval tihti selle üle, et raha on vähe.
“Kui süveneda Eesti riigi ajalukku, saame aru, kui raskeid valikuid on tulnud langetada meie esivanematel. Nendele inimestele oli äärmiselt oluline Eesti riigi iseseisvus, mille saavutamise ja hoidmise nimel oldi valmis loobuma kõige kallimast – elust. Väärtustagem seda, mis meil on, ning tundkem rõõmu oma riigist ja elust,” kõneles Aiaots.
Esimese maailmasõja kogemus aitas
Kaitseliidu Jõgeva maleva pealiku major Mati Kuusvere sõnul tähistatakse võidupüha nende meeste auks, kes oma vaprusega meile vabaduse tõid. Vabadussõjas olid võidu sepistajateks need mehed, kes said karastuse Esimese maailmasõja lahingutes.
“Just nende ohvitseride, allohvitseride ning sõdurite lahingukogemus sai Vabadussõja edu aluseks,” lausus Mati Kuusvere. Tänapäevalgi tuleb Eesti meestel mitmetes sõjakolletes võidelda. Need sõjad käivad meist kaugel ja seal annavad Eesti riigi eest oma panuse vabatahtlikud võitlejad. Nad näitavad seal võideldes ka Eesti riigi sõjalist tugevust ning tõestavad meie usaldusväärsust. Need mehed, kes ei võitle praegustes sõjakolletes, saavad ennast proovile panna ja kogemusi omandada tänu Kaitseliidule. Major Mati Kuusvere kutsus mõtlema ka nendele meestele ja naistele, kes praegu võõrastes riikides sõjakolletes tegutsevad.
i
TOOMAS REINPÕLD
