Keskmiselt saadakse ligi neli tonni vilja hektari kohta, parematelt odrapõldudelt on saadud isegi üle viie tonni. OÜ Härjanurme Mõis juhatuse esimees Mart Tooming teatas, et nende põldudel kasvab kõigi aegade parim saak: neli tonni kuiva vilja hektari kohta.
“Otra ?Gaute? ja ?Annabel? saime üksikutelt põldudelt aga isegi viis tonni hektari kohta. Osa vilja on lamandunud ja kui ilmad ei parane, siis lamandub veelgi. Põllud on pehmed ja lamandunud vili hakkab ka saagikusenumbreid alla kiskuma,” nentis Tooming. Adavere Agro peaagronoom Jüri Smitt tähendas, et nad saavad punkrikaalus 4,5 tonni teri hektari kohta.
Ka Jaan Allingu Reinu talust teatas, et viljasaak on hea. “Viljal ei ole häda midagi. Üle nelja tonni tuleb keskmiselt hektari kohta. Kättesaamisega on aga raskusi,” lausus Torma POÜ peaagronoom Koidula Liis. ASi Perevara juhataja Alo Teder teatas, et nad saavad hektarilt üle nelja tonni vilja.
Puurmani PÜ tegevdirektor Arvi Kink aga vastas, et saak on keskmine ja viis kuud OÜd Puidukaubandus juhtinud Asso Mägi peab viljasaaki kehvapoolseks.
Ka Jõgevamaal on viljapõlde vee all
Ka meie maakonna piiril on kohti, kus olukord on väga kurb. Lääne-Virumaa ja Jõgevamaa piiril Vellakvere külas asuva Mäe talu peremees Valdo Raidma rääkis, et 40 hektarit talu põldudest on praegu vee all. ?7-8 hektarilt pole enam saaki loota. Ülejäänud 30 hektarit on aga sellist, kust võib vilja veel kätte saada, kui ilmad ilusaks ja kuivaks lähevad. Praegu ei saa aga sinna isegi jalaga peale astuda.? Kokku kasvab tänavu Mäe talus vili 160 hektaril, osa talu maid jääb Lääne- Virumaale.
Seal asuvatel põldudel on viljasaak hea ja ka selle kättesaamisega ei ole probleeme. Ka Mäeotsa talu peremees Aivo Liiv ütles, et Põltsamaa kandis on igasuguseid põlde. ” On kohti, kus on vesi peal ja on kohti, kus vili on lamandunud,” lisas ta.
Saaki on veel tublisti koristada
Alo Teder sõnas, et 1200 hektarist on koristada ainult 250. Mart Toominga sõnul on neil 657 hektarist pool koristatud. Koidula Liisi andmetel on neil 853 hektarist koristatud 400, Reinu talu peremees Jaan Allingu märkis, et 100 hektarist ei ole veel pooltki võetud ja
Arvi Kink ütles, et 640 hektarist on neil koristatud umbes 35 protsenti.
“Ei lähe hästi. Viljad on lamandunud, vanad kombainid lagunevad ja ilmad on halvad,” polnud Kink olukorraga rahul.
“Ilmastik segab kõvasti, ei saa tööd teha. 1500 hektarist on ainult kolmandik võetud. Esmaspäeva öösel vastu teisipäeva oli meie kandis suur äike. Täna on nii märg, et ei teagi, kas põllule saab või mitte,” kõneles teisipäeval Jüri Smitt.
Asso Mägi teatas, et Palamuse kandis on 600 hektarist 200 koristatud.
“Teistel olen vilja võtnud, kuid endal alles alustan. Mul kasvab vili sajal hektaril ja see, mida koristanud olen, on väga ilus,” märkis Aivo Liiv.
“Alles alustan,” vastas teemakohasele küsimuseleVälja talu peremees Viljar Kalm.
Koristusperioodi lõpp veel kaugel
“Meil ei ole vilja kuigipalju võtta. Kui ilmad lubavad, siis on septembri keskpaigaks vili salves,” rääkis Perevara juhataja Alo Teder. Puurmani PÜ tegevdirektor Arvi Kink ei osanud viljakoristamise lõpetamise kohta midagi öelda, kuid nentis, et kuu aega kulub veel kindlasti.
Torma POÜ peaagronoom Koidula Liis tähendas, et kui iga päev koristada saab, siis10-12 päeva pärast on vili koristatud.
Adavere Agro peaagronoom Jüri Smitt avaldas arvamust, et kui iga päev saaks koristada, kulub kaks nädalat, kui aga vilja saab võtta ühe või isegi kahe päeva tagant, siis ei oskagi koristustööde lõppu ette näha.
OÜ Puidukaubandus tegevjuht Asso Mägi tunnistas, et neil võtab vilja ainult üks, tänavu muretsetud 6,9 meetri laiuse eedriga kombain John Deere. Koristada on veel 400 hektarit. Kombain suudab päevas koristada keskeltläbi 30 hektarit.
“Kui ilm on ilus, siis kuu aega läheb ikka,” oli Välja talu peremees Viljar Kalmi seisukoht.
RAIVO SIHVER
