Viiskümmend aastat Jõgeva segakoori Laulik asutamisest

Enne Teist maailmasõda tegutses Jõgeval naiskoor Anna Meose juhatusel. Tema lahkus Jõgevalt 1950. aastate algul. Kui Jõgeva Keskkooli tuli lauluõpetajaks Leonid Erik, sai koorilaul jälle hoo sisse. 1954. aasta lõpus asutas ta Jõgevale segakoori, kus lauljaid oli 60 (mehi 28, naisi 33). Koor tegutses 1955. aasta suveni. 1955. aasta lõpus lõi Erik Jõgevale naiskoori, kus oli 34 liiget. Koor esines edukalt ülevaatustel ja pääses esinema ka lõppkontserdile Estonia kontserdisaali. Leonid Erik lahkus Jõgevalt 1956. aasta keskel ja jälle seiskus koori tegevus.

Nii see algas

Aastal 1957 alustas Jõgeval tööd laste muusikakool, mille direktoriks tuli Tallinnast Elvi Mitt. Tema oli nõus ka koori juhatama. Jõgeva Keskkooli direktor Eduard Trull tegi kooli lastevanemate komiteele ülesandeks otsida üles endised lauljad ja moodustada segakoor. Organiseerimistööst võtsid agaralt osa Eha Gustke, Anni Saar ja Kusta Erme. Koori esimene kokkusaamine oli 16. märtsil 1958, harjutused toimusid algusaastatel Aia tänava koolimajas. Esimesel aastal oli lauljaid 56, järgmisel aastal juba 75. Oli ju ees laulupidu, mille eel alati lauljate arv koorides kasvab. Need aastad olid koorile väga edukad, ühel aastal oli näiteks 23 esinemist. Edukad olid ka teised kultuurimaja isetegevusringid. Mis oli selle põhjuseks? Kodudes ei olnud televiisoreid, mis rahvast kodu küljes kinni oleks hoidnud,  isetegevus oli popp, seda taheti teha. Ka linn oli laienenud, loodi uusi asutusi ja linnas oli palju noori inimesi. Isetegevuskollektiivide eesotsas olid oma ala entusiastid ? Elvi Mitt, Aleks Raja, Hugo Vissak, Fernanda Tamm, Ene Pastarus jt.

Korraldati palju ühiseid üritusi, käidi isetegevusülevaatustel ja saavutati häid kohti. Nii käidi 1959. aastal isegi Tallinnas Draamateatris esinemas, kus kanti ette näidend ?Pidu kolhoosis?, kus oli tegev enamik kultuurimaja isetegevuslastest.

Head kaaslased ja abilised

Grupp lauljaid ei ole veel koor. Hea koori eelduseks on head lauljad, abivalmis dirigent ja nende edukas koostöö. Kui suurtesse kooridesse pääseb konkursi korras, mis eeldab head lauluhäält ja noodilugemise oskust, siis meie koori pääses pea iga laulja, kes vähegi viisi pidas. Nende lauljate õpetamine nõuab aga dirigentidelt palju tööd. Rohkesti aega kulub häälepartiide õppimisele. On hea, kui dirigente on rohkem kui üks, siis saab üks õpetada naisi ja teine samal ajal teha tööd meestega.

Nii olid meil abiks mitmed noored üliõpilased ja muusikakooli õpetajad. Aastate jooksul tegid meiega tööd Sirje Väät, Elo Taar, Viktoria Svjatõ?eva, Tiiu Uku, Riina Ilves, Liivi Tamm, Tiina Kõluvere jt. Suur tänu neile nähtud vaeva eest!

Klaverisaatjaid ei olnud vaja kaugelt otsida ? muusikakooli klaveriõpetajad Sirje Lääne, Riina Ilves, Hille Karu ja Gerda Heinmaa olid alati nõus laule saatma. Kui muusikakool sai endale omaette maja, toimusidki meie kooriproovid sealses hubases saalis. Siin oli igas ruumis klaver, mille saatel hea häälepartiisid õppida. Vajadusel leiti häälepartiide õpetajaid ka nooremate lauljate hulgast, kes muusikalise hariduse omandanud (Reet Kikkas, Kusta Erme, Esta Väljaru).

Algusaastail oli raskusi ka nootide paljundamisega. Siis ei olnud igal asutusel oma paljundusaparaati nagu nüüd. Noodid kirjutati paberile käsitsi ja sellest tehti valguskoopiad. Ja see oli dirigendi kodune töö.

Kooriharjutused on alati toimunud kaks korda nädalas. Enne kontserti ja vajadusel tehti ka lisaproove. Lauljad tulid proovi ka linna lähiümbrusest: Jõgeva alevikust, Siimustist, Kuristalt, Aidust. Üks meeslaulja käis kaua aega laulmas Toomalt. Tuli bussiga, tagasi enam bussi ei läinud. Jäi ööseks Jõgevale ja alles hommikul sõitis koju tagasi. On ka selliseid entusiaste olnud.

Kooris on laulnud mitmeid abielupaare: Asper, Järvet, Kikkas, Kroodu, Kütt, Küüts, Kotkas, Kurrik, Müür, Parras, Sepp, Tormet, Vaher, Uueda.

Tähtsaks tegelaseks kooris on koorivanem, kes vajadusel koori esindab ja organisatsioonilisi küsimusi lahendab. Esimesel viiel aastal oli koorivanem Eha Gustke, seejärel Heino Rajamaa. Pikka aega oli selle ameti peal Hilda Illissoo. Koorivanem on olnud Voldemar Ahi, Maimu Kruus, Õie Vähk jt. Väga oluline on ka koori sekretär, kellena tegutses väga hoolsalt Ivi Küüts. Tema hästi täidetud päevikuid võib näha linna arhiivis.

Tore ja ühtne kollektiiv

Kooris laulis ka palju vallalisi tüdrukuid ja noormehi. Siin sõlmiti tutvusi, mitmed neist viisid ka abieluni.

Võib kindlalt öelda, et meie laulukoor on olnud tore ja ühtne kollektiiv. Ega muidu võiks üles lugeda arvukalt lauljaid, kes palju aastaid on meiega koos laulnud. Koor tegutses aktiivselt 35 aastat. Tähistasime piduliku kontserdiga igat nulli ja viiega lõppenud tegevusaastapäeva. Viimane oli 35. aastapäeva kontsert 1993. aastal, kui koori juhatas Tiina Kõluvere. Kui tema ei oleks Jõgevalt lahkunud, tegutseks koor ehk praegugi.

Traditsioonid

Kooril olid ka oma traditsioonid. Alati oleme lilleõie või väikese salmiga õnnitlenud sünnipäevalapsi, neile on lauldud sünnipäevalaulu ja sünnipäevalapse valikul mõnd õpitud koorilaulu. Aasta lõpus on peetud nääri- või jõulupidu, tehtud üksteisele kingitusi ja lauldud sobivaid laule. Maikuus on Elvi Kotkas meid kutsunud oma suvilasse sünnipäevale, kus meid alati ootavad maitsvad toidud, meeldiv seltskond ja palju laulmist. Augustikuus kogunesime kas Jõgeva aleviku parki või mõne laulja suvilasse. Rääkisime suveuudiseid, õnnitlesime suviseid sünnipäevalapsi, mõnd värskelt lapsevanemaks või vanavanemaks saanut.

Palju on korraldatud sõite Eesti kaunitesse paikadesse. Kui tee on viinud mõne heliloojaga seotud kohta, oleme laulnud tema laule. Väga head mälestused on jäänud sõitudest Hüpassaarde Mart Saare kodupaika. Esimesel korral kohtusime helilooja endaga. Meie koori jäi meenutama maja taha istutatud tammepuu.

Koori traditsiooniks võib pidada ka iga-aastasi kevadkontserte aasta jooksul tehtud töö tutvustamiseks.                                 

Laulupeod ja kontserdid

        Koorilaulja ihaldatumaks eesmärgiks on osa võtta üldlaulupeost. Kes kordki laulupeo ühiskooris on laulnud, see ei soovi enamainult kuulajaks jääda. Et luba laulupeole välja teenida, tuleb küll mitu aastat kõvasti tööd teha. Kui aga laulupeo lõpus kõlavad R. Kulli ?Kodumaa?, Ernesaksa ?Mu isamaa on minu arm? jt armsad laulud, siis tuleb pisar silma ja kuidagi ei taheta lavalt lahkuda.

        Meie koor on osa võtnud kõikidest üldlaulupidudest. Alates  1960. aastast kuni 1985. aastani viis meid sinna Elvi Kotkas, 1990. aastal olid dirigentideks Liivi Tamm ja Riina Ilves. Meie koor võttis osa vabariigi segakooride laulupäevadest Viljandis 1968. aastal, Põlvas 1971. ja 1980. aastal. Koor on osalenud ka kõikidel maakonna laulupäevadel. Osa on võetud ka paljude teiste maakondade laulupäevadest. Alati on suudetud ära õppida ühendkooride, üldsegakooride ja erisegakooride nõudlikud laulud.  Koori on autasustatud paljude aukirjadega aktiivse osavõtu eest laulupidudest.

        Oleme esinenud kontsertidega peale Jõgeva maakonna Ühiskontserte oleme andnud ka teiste kooridega: Palamuse naiskooriga Teele, Põltsamaa segakooriga Heli, Jõgeva meeskooriga Mehis. Lisaks sellele on esinetud aktustel, jaanipäeval, kalmistupühadel. 35 aasta jooksul on esinemisi kokku olnud 232.

        Meil on olnud ka mitmed sõpruskoorid. Tihedad sidemed on kõigi maakonnakooridega, eriti meie vanima, Põltsamaa segakooriga Heli, Palamuse naiskooriga Teele, Pala segakooriga, meeskooriga Mehis. Nendega on korraldatud ka ühiseid kontserte. Palju aastaid on olnud sõpruskooriks Palivere segakoor Kuliste ja Elva naiskoor Kaja, kelle juures oleme ise külas käinud ja neid endi juures vastu võtnud.

Ülekaalus eesti heliloojate laulud

Koori kohustusliku repertuaari on moodustanud laulupidude laulud. Neile lisaks saab dirigent ise valida laule, mida koorile õpetada. Meie õpitud laulude hulgas on ülekaalus eesti heliloojate omad. Kõige rohkem ? 24 heliteost ? on Gustav Ernesaksa loodud. Järgnevad Mart Saar (12), Tuudur Vettik ja Veljo Tormis (10), Miina Härma (8), Eugen Kapp, Karl August Hermann, Konstantin Türnpuu jne. Enamik laule on õpitud eesti keeles, aga ka vene, läti, itaalia, saksa ja ladina keeles. Kokku on õpitud 317 laulu ja heliteost. Repertuaaris on olnud ka koorid ooperitest, kantaadid. 

Laulupidudel on olnud kombeks kanda rahvariideid. Seda on suutnud teha ka meie koor. Esimesed rahvariided saime 1960. aasta laulupeoks. Juubelilaulupeoks 1969 tegid naislauljad ise endale rahvariided. Juhendajaks oli Anni Saar. Seelikuid me ise küll ei kudunud, aga õmblustöö tegime ise. 

Kooril on olnud ka kontserdiriietus. Kümnendaks aastapäevaks saime bee?id kleidid ja kahekümnendaks pikad punased kleidid. Juubelilaulupeoks sai koor endale ka lipu, mille värvideks roheline ja kollane. Lipu pidulik üleandmine toimus 1. juunil 1969. Lipp on meid saatnud kõikidel laulupidudel ja muudel pidulikel sündmustel. 1991. aasta 24. veebruaril õnnistas koori lipu Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haamer.

Koori kontserte on alati sisustanud solistid. 1960. aastal oli solistiks pianist Evi Ross, 1961. aastal laulja Urve Tauts, 1964. aastal Illart Orav. Solistideks on olnud ka Olavi Sild, Ira Floss, Nata-Ly Sakkos, Vello Sakkos, Enno Heinmaa, oma koori lauljad Meinhard Alla, Eha Mark, Esta Väljaru jt. Kontserte on aidanud sisustada koori oma lauljatest moodustatud 10-liikmeline naisansambel. Ansambel tegutses aastatel 1961 ? 1963 ja õppis ära 14 laulu.

Lauluklubi Laulik

Koori asutamisest alates on Elvi Kotkas pühendanud palju energiat koori tegevusele. Kõik koori ettevõtmised on tulnud tema algatusel. Meie oleme need heaks kiitnud ja aidanud jõudumööda ellu viia.

Kui Tiina Kõluvere Jõgevalt lahkus, jäid lauljad juhita. Aga Elvi Kotkas leidis oma pingelise tegevuse kõrvalt aega meiega kokku saada. Aktiivset koori tegevust sellest küll ei saanud, kuid me nimetame end lauluklubiks ja saame tänini kokku. Elvi elab nüüd enamiku aastast Tallinnas ja täidab vanaema kohustusi. Aga ikka leiab ta aega meiega kohtuma tulla. Kui Elvi oma tulekust Jõgevale teada annab, koguneb kokkusaamisele 10-15 laulusõpra.

Tulles on tal alati rääkida uutest toredatest muusikaelamustest, kotis aga on uued noodid, mille õppimisele kohe asume. Püüame järgida koori vanu traditsioone, meenutame käidud lauluradu. Tahame juurutada ka Elvi loodud uue traditsiooni ? külastada lähedasi kalmistuid ja meenutada meie hulgast lahkunud laulukaaslasi. Kelle rohkem huvi ja tervist, võtab osa praegu tegutsevate muusikakollektiivide tegevusest.

 Väga tore oli ajalehest lugeda, et meie lugupeetud dirigendi Elvi Kotkase tegevust on hinnatud elutöö preemiaga. Soovime meiegi, lauluklubi Laulik lauljad, talle endiselt palju energiat ja head tervist veel paljude uute ideede elluviimiseks.

Meie põlvkond on oma töö teinud, jätkaku seda nüüd meie lapsed ja lapselapsed.

Staazhikamad lauljad

Asutamisest peale on kooris laulnud: Valve Raava ja Evi Täht, 34 aastat Eesi Voolaid, Pärja Sarapuu, Laine Väät, 32 aastat Urve Sepp, Heiti Kotkas, 31 aastat Linda Malm, Erene Vaher, 30 aastat Meinhard Alla, Hilda Aarla, Helle Nahkur, Viido Uueda, Agathe Narits, 28 aastat Leia Hoovi, Laura Doma?kin, 27 aastat Mihkel reino, 25 aastat Voldemar Ahi, Eduard Vaher, 23 aastat Helmi Asper, Helmi Künnapuu, 22 aastat Heldur Kruus, 21 aastat Uno Kütt, 19 aastat Ivi Küüts, Aino Järvet, 18 aastat Silvi Ilves, Vaike Kallandi, Hilda Illissoo, 17 aastat olga Võsaste, 16 aastat Mari Pungas, 15 aastat Valli Sasmil, Agnes Kirna, Valve Valgur, Eha Gustke, Eha Liblik, 14 aastat Jekaterina Päll, 13 aastat Aime Ploovits, 12 aastat Karin Rändoja, 10 aastat Õie Vähk.

EVI TÄHT,
koori liige 1958. aastast

blog comments powered by Disqus