Viido Uueda kodus asuval kirjutuslaual on rohkesti tavalisest jämedamaid ja pikemad tikke. “Neid Viljandi tikuvabrikust saadud 10 cm pikkusi tikke ongi vaja tikkudest majade valmistamiseks. Kui midagi meisterdama hakkan, pean ühejämedused tikud välja valima. Samas võin aga tikke ka peenemaks teha,” rääkis meistrimees.
Peremees näitas ka tikkudest kuubikuid. “Kuubiku tegemine ongi kõige olulisem. Kuubikust saab valmistada maju, kirikuid ja teisigi hooneid,” seletas ta.
Alustas 22 aastat tagasi
Idee tikkudest majamakette kokku panna tekkis Viido Uuedal 22 aastat tagasi Pärnu sanatooriumis. “Olen pidevalt sanatooriumides tervist taastanud. Kui olin 1992. aastal Pärnu sanatooriumis, nägin seal esimest korda tikkudest maju. Neid olid teinud Novgorodi neiud, kes end parajasti sanatooriumis ravisid. Nendelt omandasingi esimesed oskused tikumajade valmistamise alal,” meenutas vanameister.
Enda arvates on Viido Uueda kokku teinud üle neljasaja tikkudest suveniirhoone: väiksemaid ja suuremaid maju, kirikuid ja losse. “Näiteks siin on ühe foto järgi tehtud tornkohvik, mis asub välismaal. Tikkudest tornkohvik meeldis ka mind külastanud ajakirja Kultuur ja Elu ajakirjanikule, kes seda tööd pildistas,” jutustas meister.
Viido Uueda käte all on valminud mitmete Jõgeva majade koopiad. Nii on ta tikkudest kokku pannud Jõgevamaa Päästeteenistuse hoone vanema osa ja ühe üle raudtee asuva elumaja. Ühele majale on aga meister kirjutanud juurde sildi “ämma maja”.
Uueda tikulooming on olnud näitustel Jõgeval, Põltsamaal, Tartus ja Tallinnas. Meistri kuulsust tõestab seegi, et ta on esinenud kunagises Reet Linna saates “Kuulus ja kummaline” kui haruldase hobiga mees.
“Viimati tegi minust saatelõigu Vahur Kersna, kes lubas seda filmi tutvustada mitmetes välisriikides,” ütles Uueda.
Tikke annab Viljandi vabrik
Materjalipuudust Viido ei kurda. “Ma olen alates 1984. aastast Viljandi tikuvabriku auliige ja saan sealt tikke nii palju, kui mul kulub. Novembris sõidan koos perega Viljandi tikuvabriku sajanda aastapäeva pidustustele ja võtan kaasa tikuvabriku 1904. aastal ehitatud hoone maketi ning viin kingituseks veel mõned tikumajad. Tikuvabrik on kindlasti tähtis ettevõtte. Muide, igas riigis polegi oma tikuvabrikut,” teadis meister.
Oma auliikmeks on Uueda valinud ka Kaluuga tikuvabrik, mida tikumeister mitu korda külastanud on.
Oma kogu ära ei müü
Tikukunstnik Uueda on valmistanud maketi ka Põltsamaa lossist, mis aga meistri sõnul teadmata kaduma on läinud. “Äkki keegi müüs selle Rootsi,” arutles ta.
Viido Uuedale on tehtud ettepanekuid tikusuveniirid ära müüa, kusjuures huvi on tuntud ka välisriikidest, näiteks Jaapanist ja Soomest. “Võtan arvesse aga ühe sümpaatse näitusekülastaja soovitust, kes andis nõu majad endale jätta. Kui just lausrahapuudust ei teki, siis oma tikusuveniire ma ei müü,” kinnitas Uueda.
Meistrimees ei hoia oma kunsti saladusi endale. “Minu juures on paljud õppimas käinud, tikuehitiste valmistamise on aga selgeks saanud üsnagi vähesed. Kui on soovijaid, võin neid praegugi õpetada. Muide, ka mu lapslapsed Mikk ja Sergei on juba proovinud tikkudest maju teha, ” rääkis 84-aastane mees.
“Kui tervisest rääkida, siis teeb kõige rohkem muret halvenenud nägemine. Sõrmed on mul aga endiselt üsna osavad,” märkis ta.
JAAN LUKAS
