Kui eesti rahvusest gümnaasiuminoorte jaoks on Palamuse enamasti käidud-nähtud koht, siis vene rahvusest gümnaasiumiõpilaste hulgas oli vaid mõni üksik, kes sellesse paika varem sattunud. Ega ?Kevadet? lugenuid või selle järgi tehtud filmi vaadanuidki palju rohkem olnud. Seepärast tuli muuseumipedagoog Aili Kalavusel ?Kevadest?, Lutsust ja Lutsu-aegsetest koolioludest kõneldes üsna a-st ja b-st pihta hakata. Kuigi publikuks olid vene noored, kõneles ta siiski eesti keeles, ainult natuke aeglasemalt kui tavaliselt.
?Olin algul vene gümnaasiumide noorte eesti keele oskuse suhtes üsna skeptiline, aga täiesti asjata,? ütles vene noortele kirjandusloolistesse paikadesse reise korraldanud firma Alfa-Omega Communications esindaja Innar Hunt. ?Aru saavad eestikeelsetest selgitustest enam-vähem kõik ja ka eesti keele rääkimine pole enamiku jaoks probleem.?
Ida-Virumaa vene gümnasistide reisid Palamusele Tallinna vene gümnasistide möödunudnädalased reisid kirjanduslikule Vargamäele said teoks haridus- ja teadusministeeriumi ning Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse käivitatud projekti raames. Teatavasti alustasid tänavu vene gümnaasiumide kümnendad klassid eesti kirjanduse õppimist eesti keeles. Vene noorte eesti kirjanduslooga seotud paikadesse viimine on üks eestikeelset kirjandusõpet toetavaid tegevusi.
Kirjandusloolisele reisile sai igast koolist kolm-neli õpilast. Teisipäeval Palamusel käinud seltskonnas olid enamasti Kohtla-Järve, kolmapäevases seltskonnas Narva õpilased. Jõhvi noori käis nii ühel kui ka teisel päeval.
?Pakkusime osalemisvõimalust ka Jõgevamaa ainsa vene kooli, Mustvee Vene Gümnaasiumi õpilastele, aga nemad olid Palamusel juba käinud,? ütles Innar Hunt.
Edukas fotojahtNii Vargamäel kui ka Palamusel oli muuseumikülastuse koostisosaks fotojaht: noored pidid maastikult (Vargamäel) või alevikust (Palamusel) üles otsima teatud arvu kirjandus- või kultuuriloolisi objekte ning need fotoaparaadi või pildistava telefoniga jäädvustama. Palamusel tormas eile esimene fotojahilt naasnud võistkond uksest sisse ammu enne seda, kui muuseumipedagoog neid ootama oskas hakata. Ning pildid üle vaadanud, pidi ta tõdema, et kõik viis nõutud objekti ? apteek, veski, pastoraat, klaasikoda ja Piksepuu ? olid üles leitud.
Üsna ruttu naasid fotojahilt ka ülejäänud viis võistkonda. Tõsi, üks võistkond oli apteegi pähe pildistanud vale maja, ent üldiselt saadi ülesandega päris hästi hakkama.
?Teisipäeval ei leidnud enamik võistkondi üles Piksepuud. Täna polnud sellega aga mingeid raskusi, sest buss pargiti seekord mitte rahvamaja, vaid Riina poe parklasse ja sealt muuseumi poole tulema hakates olid noored kõnealuse puu juba ära näinud,? ütles Aili Kalavus.
Kui fotojaht osutus suhteliselt lihtsaks, siis kirjandusloolise ristsõna lahendamine oli vene noortele raskevõitu. Sestap ei pannud muuseumipedagoog pahaks, kui Innar Hunt, allakirjutanu ja fotograaf Anatoli Makarevit? noortele natuke ette ütlesid või kui noored üksteise pealt mõne sõna ?maha viksisid?. Ega siis mäng suisa mõisa peale käinud. Kuigi mine tea: fotojahilt tulid esimesed võistkonnad küll päris kõvasti hingeldades.
Enda pärast ei muretse
Arvata võib, et kirjandusloolistele reisidele tuli Eesti-huvilisem osa vene rahvusest gümnasistidest. Seda näitasid ka bussis korraldatud viktoriini tulemused.
?Viktoriini küsimused puudutasid nii eesti kultuurilugu kui ka kirjandust,? ütles Innar Hunt. ?Võisteldi paarides ja tänases seltskonnas oli kõige kehvem tulemus 11 punkti 18st. Kolm paari said aga kokku 17 punkti. Kui mind panna vene kultuuriloo alastele küsimustele vastama, siis mul vaevalt et nii hästi läheks.?
Pärast fotojahti mindi üheskoos Luuale Auuli baari lõunale. Seal vestles noortega ja vastas nende küsimustele haridus- ja teadusministeeriumi rahvusvähemuste hariduse osakonna ekspert Olga Alp. Tagasiteel koju täitsid noored tagasisidelehe, kus said arvamust avaldada nii reisi kui ka vene gümnaasiumide oleviku ja tuleviku kohta.
?Varasemates aruteludes on vene noored öelnud, et enda tuleviku pärast nad ei muretse, sest nemad saavad eesti keele õppimisega hakkama, küll aga muretsevad nad oma õpetajate pärast, kelle jaoks keele õppimine juba raske,? ütles Innar Hunt.
Tema sõnul on kevadel haridus- ja teadusministeeriumi ning Integratsiooni Sihtasutuse egiidi all plaanis korraldada vene koolide õpilastele kirjandusaineliste näitemängude võistlus. Gümnaasiumiealistelt oodatakse eestikeelseid, põhikooliõpilastelt kakskeelseid näitemänge, mis tuleb võistlusel osalemiseks ka lavale tuua ja salvestada.
RIINA MÄGI
