Veemajanduskavade koostamisel järgitakse jõgede valgalasid, mitte administratiivseid piire. Samas tehakse palju otsuseid, mis valgalal toimuvat mõjutavad, valla või maakonna tasandil. Omavalitsused koostavad arengukavad ja üldplaneeringud, ka vee- ja reoveemajanduse korraldamine on omavalitsuste kohustus. Valgalapõhine veemajandus eeldab senisest enam koostööd ja “vallapiiride taha vaatamist”. Veedirektiivi eesmärgid on selged ja üldinimlikud, kuigi mitte lihtsad saavutada: kõigi veekogude (pinna-, põhja- ja merevee) kaitse, kõigi veekogude hea seisundi saavutamine aastaks 2015, kvaliteetne joogivesi ja vee õiglane hind ning inimeste aktiivne osalemine otsustamises.
Edu sõltub lähtepositsioonist
Edukust mõõdetakse peamiselt veekogude seisundi (mis peaks olema “hea”) järgi. Edukus sõltub lähtepositsioonist, sellest, kuidas jagub rahalisi vahendeid veemajanduskava meetmeprogrammi elluviimiseks, kuidas sujub koostöö, ühitatakse huvisid ja teadmisi ning leitakse parimaid lahendusi planeerimisel.
Jõgevamaa on põline põllumajanduspiirkond, põllumajandusettevõtted on praegugi suurimateks tööandjateks. See tähendab suurt survet keskkonnale, eriti Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal, kus põhjavesi on vähe kaitstud. Teisalt on üle poole maakonnast metsa all, teemaplaneeringuga on kehtestatud rohelise võrgustiku paiknemine, mida tuleb üldplaneeringutes arvestada.
Veemajanduslikult kuulub maakond Peipsi alamvesikonda, mille veemajanduskava eelnõu valmis juba 2005. aastal. Kavas on fikseeritud lähtepositsioon ? antud hinnang veekogude ökoloogilisele seisundile ja veekvaliteedile, inimtegevusest tulenevatele surveteguritele ning toodud meetmeprogramm olukorra parandamiseks. Jõgevamaa veekogudest ei ole heaks hinnatud mitme Vooremaa järve (Kaiavere, Pikkjärv, Raigastvere, Elistvere) ning Endla looduskaitseala järve (Endla, Männikjärv) olukord.
Jõgedest on rahuldavaks hinnatud Põltsamaa jõgi (põhjuseks jõe tõkestamine paisudega), Pedja jõgi (paisud), Kullavere jõgi (ülemäärane nitraadisisaldus, paisud) ja Kaave jõe alamjooks (ülemäärane fosforisisaldus). Põhjavee seisund on hea, siiski on kaitsmata põhjaveega aladel reostusoht (taimekaitsevahendid jm.) olemas.
Suurimaks probleemiks on vananenud ja ebaefektiivsed puhastid, mille heitvesi ei vasta kehtestatud normidele, kohati puudub kanalisatsioon.
Loomakasvatus koondub küll üha enam suurfarmidesse, mille puhul keskkonnanõuete täitmise peaks tagama kompleksluba (mille eesmärgiks on reostuse integreeritud ennetamine ja kontroll), siiski on just põllumajandustegevusest tingitud ülemäärane nitraatidesisaldus vees.
Vähendada reostuskoormust
Suuremaks ülesandeks veekogude seisundi parandamisel ongi ebapiisavalt puhastatud heitveest ja põllumajanduseset tuleneva reostuskoormuse vähendamine. Et loodusse jõudev heitvesi vastaks nõuetele, tuleb paljudes omavalitsustes panustada kanalisatsiooni ja reoveepuhastite renoveerimisse ja rajamisse. See nõuab suuri investeeringuid, kuid vastavad tegevused on kõigi valdade arengukavades tähtsal kohal. Põllumajanduslike punktreostusallikate (suured laudad, sõnniku- ja silohoidlad) mõju vähenemisele aitab kaasa keskkonnanõuete täitmine (nitraaditundliku ala piirangud, kompleksloa nõuded).
Hajureostuse levikut aitab eelkõige vähendada hea põllumajandustava järgimine, samuti mahepõllunduse edendamine.
Säästva arengu seaduse ja Eesti Maaelu Arengukava kohaselt on Eestis mahepõllumajanduse edendamine üheks tuleviku soosituimaks arengusuunaks põllumajanduses. Jõgede (Põltsamaa, Pedja, Kullavere) hea ökoloogilise seisundi saavutamisel on sõlmprobleemiks suhtumine paisutamisse ja veeenergia kasutamisse, mis arendajatel ja kalateadlastel on seni üsna erinev. Pingeline on järvede hea ökoloogilise seisundi saavutamine. Veemajanduskava näeb ette eraldi meetmekava koostamise Vooremaa järvedele, kuid arvatakse, et mitme järve puhul ei ole võimalik 2015. aastaks head seisundit saavutada. Jätkatakse vooluveekogude korrastamist ja paisjärvede saneerimist, selles vallas on juba häid tulemusi.
Üha olulisemaks muutub valdade ning erinevate asutuste ja huvirühmade koostöö, et täita veemajanduskava eesmärke ning arvestada neid planeeringutes ja arengukavades.
Praktilist abi planeeringute koostamisel peaks olema INTERREG III B programmi projekti TRABANT (milles osales ka Jõgevamaa keskkonnateenistus) käigus koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituudiga valminud Jõgevamaa veemajanduse atlase esimesest töövariandist, mille kaardid iseloomustavad peamisi Jõgevamaa veemajandust ja vete seisundit mõjutavaid tegureid.
Eeldused heade tulemuste saavutamiseks on Jõgevamaal olemas, sest kõik siinsed omavalitsused on teadvustanud keskkonnahoiu ja säästva planeerimise vajalikkust.
Veekogude seisundit parandab
*reostusallikate vähenemine
*uute sõnniku- ja lägahoidlate rajamine
*mahepõllunduse arendamine
*paisjärvede saneerimine
*kanalisatsiooni rajamine
*reovee korralik puhastamine
*vooluveekogude korrastamine
KAI KIMMEL,
TRABANTi projektijuht
