4. veebruaril sadas vihma, sooja oli 3…4 kraadi ja seni maad katnud kohev 13…23 sentimeetri paksune lumi sulas maakonnas kokku nagu vaht. Vesi kogunes lume alla. Põllud muutusid musta-valge laigulisteks ja madalamatesse kohtadesse tekkisid veelombid. Otepääl tuli suusamaratongi ära jätta.
7. veebruaril hakkas lund sadama, ilm külmenes. Lund oli põldudel esialgu vähe, ainult mõnesentimeetrise kihina, mille alla jäi jäätunud vesi. Taliviljaoraste tipud ulatusid lume seest välja ja öised madalad temperatuurid võtsid need valgeks.
Langes ju 12. Ja 13. veebruaril temperatuur õhus -20 kraadi piirimaile ja lumepinnal oli veelgi külmem. Mõne sentimeetri paksune lumekiht kaitses taimi niipalju, et võrsumissõlme sügavusel mullas jäi temperatuur püsima -7 kraadi juurde. Edasi järgnes sula.
Talv tuli tagasi
Lumevaip paksenes oluliselt alles 18. Ja 19. veebruari lumesaju ja tuisu järel, mis lõi teed umbe ning kogus kohati põldudele hanged, jättes samas aga mõned põlluosad lumest peaaegu paljaks.
Veebruari kõige madalam temperatuur registreeriti 19. veebruaril ? Sordiaretuse Instituudi automaatilmajaama andmeil -22,5 kraadi, Jõgeva ilmajaamas mõned kümnendikud vähem. Kuusikul oli samal ööl veelgi külmem ? -23,6 kraadi ja see on ka senine käesoleva talve Eesti ametlik külmarekord.
Esimesed jääpurikad tõid kevadehõngu
Edasi püsisid kuni kuu lõpuni pehmed talveilmad. Aeg-ajalt sadas lund juurde, päeval vähesel määral sulatas. Päike näitas ennast läbi pilvede ja esimesed jääpurikad tekkisid räästaisse. Õhus oli tunda kevade hõngu ja linnudki muutusid häälekamaiks.
Kuuskedelt varisesid okkad. Vastlapäeval, mis seekord langes kokku vabariigi aastapäevaga, lund jätkus. Kes tahtis, sai oma vastlaliu lastud, selle pikkuse mõõdetud. Kuu viimane öö oli aga Jõgeval külm ja selge, termomeeter näitas veebruari viimasel tunnil -18 kraadi.
Küünlakuu osutus tänavu keskmise õhutemperatuuri järgi tavalisest ligi kaks kraadi soojemaks. Lund oli vähe. 82 aasta keskmisena on kogu talve kõige paksem lumi (22 cm) Jõgeval maas veebruari lõpus ja märtsi alguses. Viimase aastakümne talvedel on selleks ajaks juba kevad kätte jõudnud, lumi õhukeseks sulanud või hoopis põldudelt kadunud.
Maakonnast laekunud andmete järgi mõõdeti ilmahuvipunktides veebruari lõpus kõige paksema lumi Luual ja Siimustis ? ligi 30 cm. Vabariigi ulatuses esines lund paksemalt Kirde- ja Edela-Eestis ning muidugi Kagu-Eesti kõrgustikel. Tuiskude tõttu on lumi tänavu ebaühtlane. Muld on külmunud praeguseks Jõgeval enam kui 50 sentimeetri sügavuselt, kusjuures õhema lumega kohtades ulatub külmumise alumine piir juba 60 sentimeetrini.
LAINE KEPPART, Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
