Et aga investeeringud tehakse mitmekümneks aastaks, tekib küsimus, miks just praegune tarbija peab selle kiirkorras kinni maksma ja kas see pole jällegi praeguse põlvkonna ebavõrdne kohtlemine tulevase tarbija kasuks?
Väide, et hinnatõus väiketarbijatele tuleneb ristsubsideerimise kaotamisest kodu- ja suurtarbijate vahel, on monopolide puhul muutunud juba ammu tühjaks sõnakõlksuks, nagu ka mõne aasta tagune kahetariifsete arvestite propageerimine ja öise energia tarbimise üleskiitmine. Vaevalt oleme suutnud harjuda keerukate hinnapakettidega, kui jälle läheb kõik muutmisele. Suur osa eilseid kulutusi on tänaseks osutunud mõttetuks.
Tulemas ka trammisõidu püsitasuTõepoolest, kui nii edasi läheb, saame kord ka trammisõidu püsitasu. Sõida või ära sõida, maksad ikkagi. Sest rööpad on ju kord maha pandud ja neid tuleb hooldada. Just seda meenutab mulle Eesti Energia seekordne taktika ? suurtarbijate eelistamine. Seega sotsiaalse kihistumise süvendamine on ebaõiglane just kõige hinnatundlikumale tarbijale, sest viimast tahetakse võtta sellelt, kes niigi ülivähe tarbis. Hooajaliste tarbijate ? põllumeeste, suvekodu omanike jt ? kuumaksu ehk ampritasuga koormamine on aga vastuolus tarbijakaitse seadusega, kus on öeldud, et maksta tuleb vaid selle eest, mida tarbime.
Suvilate omanikud peavad hakkama küll maksma igakuist püsitasu, ent suurema osa aastast Eesti Energia teenust ei tarbi. 40 amprit läheb maamehel vaja ehk üks või kaks korda aastas puude lõikamiseks, aga maksma tuleb hakata iga kuu eest.
Täpselt samuti võiks ju siis kehtestada püsitasu ka näiteks bussisõidule, lisaks veel piletile. Samas on teada, et paljude alajaamade tegelik võimsus jääb hoopis alla maksustavatele peakaitsmetele. Raha hakatakse võtma selle eest, mida tegelikult pole ja mida me ei tarbi. Tegelikult saab ju Eesti Energia konkreetse tarbija investeeringuteks vajaliku raha kätte kliendi konkreetsest liitumistasust, millised summad on ju üsnagi suured. Peakaitsme võimsus on ju arvestatud liitumistasu sisse ja tagantjärele püsitasuna seda fikseerida oleks lihtsalt tarbija petmine. Seega ei hakka monopol lähtuma tegelikult tarbitud elektrienergiast ja kulupõhisusest, vaid püüab just kodutarbija arvelt kasumit teenida. Just äsja aga selgus, et Eesti Energia ja majandusministeerium kavandavad lisaks praegu tõstetavale hinnale ka juba järgmist hinnatõusu. Ja see tähendaks juba elektrimaksu sisseseadmist. Praegu tõstetavale hinnale lisanduks 20 kuni 40 senti kilovatt-tunni eest.
Energiaturu inspektsioon presidendi alluvusse
Leedus ongi see tarbija jaoks tähtis kontrollmehhanism viidud otse presidendi kantselei alluvusse. Nii peaks tegema ka meil. Sest kui peaminister ja majandusminister soosivad elektrihinna tõusu, siis kuidas ma saan usaldada valitsuse käepikenduse ? elektrituru inspektsiooni ?sõltumatut? ekspertiisi, kui ta töötab majandusministeeriumi haldusalas ja sisuliselt alluvuses? Nii see ju täna on. Akadeemik Mihkel Veiderma ja energeetika halliks kardinaliks kutsutud Arvi Hamburg on korduvalt toonitanud, et energiaturu inspektsioon tuleks kiiresti välja tuua majandusministeeriumi haldusalast, sest riigi aktsiaseltsi aktsiate valdaja ja inspektsiooni suunaja on üks ja sama isik ? valitsuse liige. Valitsus tahab aga kogu vastutust lükata Eesti Energia peale, nagu elektri hind polekski poliitiline küsimus. Eestis ta seda kahjuks on.
Isamaaliit peab ennast praegu eestvõitlejaks ampritasu kehtestamise vastu, ent see pole mitte ammu, kui just Isamaaliidu, Mõõdukate ja Reformierakonna Mart Laari juhitud kolmikliidu võimuperioodil toimus viimaste aastate suurim elektrihinna tõus ja mõnedes pakettides ka püsitasu kehtestamine. Takkaotsa elektrijaamade mahamüümine. Peaminister Laar ütles tolgi korral, et elektrihinna tõus pole valitsuse ja peaministri küsimus ja keeldus tol korral minu kutsest tulla ?Knopka? saatesse hinnatõusu põhjendama. Imestasime kõik. Eesti Energia omanikuks on ju riik. Riiki juhib valitsus ja peaminister, tema ka vastutab.
Ampritasu jääb, sest nii tahtis RiigikoguKahetsusväärne, et see juhtus just Rahvaliidu kaashäältega, kelle saadikud käivad mööda Eestimaad ringi ja räägivad ampritasu ebaõiglusest. Erakond, kes kogus elektrijaamade mahamüümise vastu hääli, hääletas nüüd ampritasu keelustava eelnõu vastu. Majanduskomisjoni ettepaneku poolt lükata ampritasu keelustav seaduseelnõu menetlusest välja oli 36 ja vastu 20 saadikut. Erapooletuid ei olnud, osa saadikutest pidas kavalamaks mitte hääletada. Ent kui paar päeva hiljem pakkus Rahvaliit välja oma eelnõu Eesti Energia tegevuse korrastamiseks ja väiketarbija kaitsmiseks, hääletas sellele omakorda vastu Isamaaliit. Keskerakonna ja Rahvaliidu häältest aga ei piisanud, et eelnõu menetlusse jätta. Ikka Andrese ja Pearu kombel. Ometi oli ajalooline võimalus Eesti Energia monopolile piiri panna olemas.
MARIKA TUUS,
Riigikogu Keskfraktsioon
