Tihti arvatakse, et naturaalseks võib pidada ainult seda mahla, mis on pressitud värskest puuviljast. Tegelikult on naturaalne mahl ka 100protsendiline täismahl, mis on valmistatud kontsentreeritud mahlast ja mida müüakse põhiliselt kartongpakendis.
Tarbija tunneb tõelise mahla ära etiketi järgi, kus on kirjas, et toode on valmistatud 100 protsenti mahlast ning mahlale ei ole lisatud suhkrut.
Pressitud mahl on aroomikas
Võrreldes värskelt pressitud mahla pakendatud täismahlaga on värskelt pressitud mahl loomulikult aroomikas. See muudabki värskelt pressitud mahla paljude jaoks meeldivaks. Samas peitub värskelt pressitud mahla ja pakendatud täismahla peamine erinevus lihtsalt valmistamise tehnoloogias.
Pakimahla on parema säilivuse huvides eelnevalt kuumutatud ehk pastöriseeritud. Värskelt pressitud mahla ei ole kuumtöödeldud ning seetõttu on selle säilivusaeg väga lühike. Kõik pakendatud täismahlad on naturaalsed ja konservandivabad, mahla pikk säilivusaeg tagatakse aseptilise villimisega (s.o villimine täielikult steriilses keskkonnas) või kuumvillimisega.
Kummutada tuleb ka müüt kontsentraatide kohta – vaatamata levinud arvamusele, pole mahla kontsentraadi puhul tegemist n-ö „keemiaga“. Pakendatud täismahlas on toormahlaga samaväärselt vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente.
Miks iga pakimahl ei ole täismahl?
See on tingitud sellest, et igast puuviljast ja marjast ei saa täismahla valmistada. Vahel on mõni puuvili 100protsendilise mahlana liialt happeline või intensiivse maitsega ning vajab seetõttu lahjendamist või kombineerimist muude puu- ja juurviljadega. Lisaks 100protsendilisele mahlale pakutakse poelettidel veel nektareid, mahlajooke ja mahlasisaldusega karastusjooke, mille mahlasisaldus – ja seega ka tervislikkus – on täismahlast väiksem.
Mahlajookidele on enamasti lisatud kunstlikke magusaineid, paksendajaid, konservante ning aroomi- ja lõhnaaineid. Täismahlad on mahlatoodetest kõige kasulikumad ning kõige kõrgema toiteväärtusega. 100 g naturaalse mahla energeetiline väärtus on tavaliselt 40-60 kcal. Täismahl, nagu ka puuviljad, on üks tervislikumaid ja süsivesikuterikkamaid „toite“.
Kuidas mahla hoida?
Selleks, et mahl säiliks kauem ja säilitaks vajalikud vitamiinid ja toiteväärtuse, tuleb mahla, nii nagu puuviljugi, hoida valguse ja õhu eest kaitstuna.
Paljud vitamiinid ja teised bioloogiliselt aktiivsed ained on valguse suhtes tundlikud, sest valguse mõjul nad lagunduvad. Seepärast kaotavad puuviljad ja mahlad seistes, kui nad ei ole keskkonnamõjude eest kaitstud, organismile kasulikke aineid. Kõige tõhusam viis on hoida mahla tetrapakis – nii on mahlad kaitstud õhu ja valguse eest ning see säilitab mahla värskena, maitsvana ja kasulikuna.
Mahl on puuviljadest, marjadest või köögiviljadest erinevate tehnoloogiliste võtetega eraldatud vedel toiduaine, milles tooraine toiteväärtus säilib suures ulatuses. Mahlu valmistatakse väga paljudest puu- ja juurviljadest ning marjadest.
Marjad ja puuviljad, millest mahla valmistatakse, sisaldavad ca 70–90 protsenti vett, seega on ka mahla peamine koostisaine vesi.
Naturaalses mahlas on vitamiinid olemas kogu aktiivsuses.
*Mahla teeb väärtuslikuks ja tõhusaks joogiks asjaolu, et selles leiduvad vitamiinid on ”aktiivsed” kõige loomulikumal kujul.
*Täismahl on üks paremaid looduslikke energiaallikaid – mahlas sisalduvad vitamiinid reguleerivad eluprotsesse, soodustavad rakkude kasvu, paljunemist ja sigimist.
*Mahla energiahulga annavad temas leiduvad süsivesikud. Keskmiselt on see 100 g kohta 45 kcal. Kõige energiarikkamad on smuutid, kus 100 g energeetiline väärtus on 60 kcal. *Köögiviljamahlade energiahulk on keskmiselt 25 kcal. Kõige süsivesikuterikkamad ja enam energiat andvad mahlad on viinamarja-, pirni- ja õunamahl.
*Mahlad, eriti aga smuutid, on arvestatav kiudainete allikas. Kiudained omakorda on vajalikud seedetegevuse korrashoidmiseks, seedetrakti rakkude toitmiseks, samuti suurendavad need toitkördi hulka, kiirendavad selle edasiliikumist ja viivad välja organismist mittesoovitavaid jääke.
*Puuviljades ja marjades on võrdlemisi palju pektiinaineid, millel on ka ravitoime. Need seovad seedeorganites vett ning vees lahustunud raskemetallisooli ning teisi mürgiseid aineid ning hoiavad seeläbi ära kõhukinnisust ning väljutavad organismist kahjulikke aineid.
*Pektiinained aitavad säilitada organismi normaalset mikrofloorat, eriti soovitatavad sooltehaiguste ja maohaavandite puhul.
*Puuviljades ja marjades sisalduv tselluloos seob kolesterooli ja viib organismist välja üleliigse kolesteroolihulga.
Mida tasuks mahlade kohta teada?
*Kõige kiirema energiasüsti saab süsivesikurikaste puuviljade mahlast, näiteks viinamarja-, pirni- või õunamahl.
*Apelsinimahlas on lisaks ohtrale C-vitamiinile ka kõige rohkem kaaliumi – 100 g mahlas on seda 190 mg!
*Tsitruseliste mahlad sisaldavad C-vitamiini umbes kaks korda rohkem kui näiteks õunamahl.
*Mahl väljutab kehast mürke. Mahlas sisalduv kasulik pektiinaine seob vett ning väljutab organismist mürgiseid aineid. Pektiinained aitavad säilitada organismi normaalset mikrofloorat ning on sobivad soolhaiguste ja maohaavandite puhul.
*Mahl parandab ainevahetust. Mahlas sisalduvad orgaanilised happed parandavad organismi ainevahetust ja stimuleerivad peensoole tegevust, ärritavad mao seedemahlu, millega soodustavad toidu paremat seedumist. Inimene vajab ööpäevas 2 g orgaanilisi happeid, mida saab põhiliselt puuviljadest ja mahlast.
*Marjamahlad aitavad ennetada kroonilisi südamehaigusi ja vähki.
*Pool klaasi mustikamahla annab sama palju antioksüdante kui 4-5 klaasi mis tahes teisi puuvilju.
*Tomatimahl on tõhus eesnäärmehaiguste, sh eesnäärmevähi ennetaja.
*C-vitamiini hulk mahlas väheneb kokkupuutel õhuga. Selle vältimiseks sulgege mahlapakk hoolikalt ja säilitage seda külmkapis.
MAI MASER,
MD PhD, Eesti Toitumisteaduse Selts
