Nagu nimigi ütleb, on näitusetööd valminud lõppeval suvel ? enamasti 16.-19. augustini Värskas toimunud maalilaagris, aga ka mujal. Need õpilased, kes laagris ei käinud, töötasid laagri programmi järgi iseseisvalt kodus.
“Suvise praktika kohustus oli 40 meie kooli õpilasel. Laagris käis neist 22, 18 otsustas iseseisva töö kasuks. Aga minu meelest on koos kaaslastega õpetaja juhendamisel töötamine siiski efektiivsem: juhendaja õpetab nn vaatamise kunsti, aitab õiget motiivi leida jne,” ütles Jõgeva Kunstikooli juhataja Anne Nurmik, kes Värskas laagriülema ja kasvataja kohuseid täitis. Õpetajateks olid laagris Elita Järvela ja Katrin Tamm, majutuspaigaks Värska külalistemaja.
“Värska külalistemaja jäi mulle sõna otseses mõttes suisa jalgu: kevadise Kesk-Eesti messi ajal komistasin ühele maha pudenenud voldikule, mis seda majutuspaika tutvustas. Lugesin trükise läbi ja kohe küpses mõte minna laagrisse just Värskasse,” ütles Anne Nurmik. “Seekordsed majutustingimused olid kahtlemata parimad, mis meil maalilaagris kunagi olnud on. Kuna see väljendus ka majutushinnas, siis kontsentreerisime kogu tegevuse nelja päeva peale ning kasutasime kõik päevad maksimaalselt töötegemiseks ära. Pika koolivaheaja lõpus oli selline re?iimimuutus laste jaoks küll natuke järsk, ent kurtma selle üle keegi ei kippunud. Ja kui esimesel päeval mõnel käsi veel “kinni” oli, siis järgmiseks päevaks tase juba ühtlustus.”
Motiive küllaga
Värska osutus kunstilaagriliste jaoks vägagi inspireerivaks. Juba kultuuritaust on seal teine ning ehedust ja maalähedust oluliselt enam kui siinses üha “eurostuvas” keskkonnas. Ja Jõgeva ümbruses pole ka sellist majesteetlikku männimetsa nagu Värskas.
Nagu kunstikooli laagrites ikka, olid eri päevad eri tehnikatele pühendatud: esimesel viljeldi pliiatsijoonistust, teisel päeval söe- ja sangviinijoonistust ning pastellmaali, kolmandal päeval maaliti akvarellidega ning neljandal gua?iga. Iga päev pidi igaühel valmima kaks tööd: hommikupoolikul juhendaja kaasabil, õhtupoolikul oma äranägemisel valitud motiivi kasutades. Õhtul analüüsiti päevast “saaki”, kusjuures analüüsijateks polnud mitte ainult õpetajad, vaid ka õpilased ise.
Motiivide puuduse üle ei saanud Värskas ka kõige parema tahtmise juures kurta: maastik oli vaheldusrikas (mets, järvekallas) ning omanäolisi arhitektuuriobjekte ja olustikudetailegi jätkus.
“Kuna meil Jõgeval kirikut pole, jookseme paikades, kus see olemas, alati kirikule “tormi”,” ütles Elita Järvela. “Ent lisaks sellele leidsime muidki huvitavaid hooneid, nagu näiteks torniga suvemaja, mis kuulus kunagi legendaarse ristleja Aurora kaptenile. Külaskäik sellesse majja oli üks meeldejäävamaid sündmusi. Maja praegune perenaine, 73-aastane sankt-peterburglanna Galina Zõbina, kes meile oma valdusi lahkesti tutvustas, osutus aga, nii üllatav kui see ka pole, Helsingi olümpiavõitjaks kuulitõukes. Nii et olümpiamängude ajale langenud kunstilaagrisse tuli ootamatult sisse ka olümpiateema.”
Pildid kaubaks
Torniga majakest saab näha õige mitmel näitusetööl. Teise lemmikmotiivina võib esile tuua seeni ? ja neid Värska metsades juba jätkus. Lillemotiivide rohkuse tingis aga vihm: kui ilm kaugemale minna ei lubanud, otsiti majaümbrusest lilli, mida maalida. Ühtekokku on fuajees ja keldrikorruse koridoris paiknev näitus saanud vaheldusrikas nii motiivide kui tehnikate poolest. Koloriidilt on väljapanek ehk pisut liiga roheline, aga seda karva meie suvi ju paraku on. Pliiatsi-, söe- ja sangviinijoonistused on akvarellide-gua??ide rohelisele heaks tasakaalustajaks. Samas ei saa kuidagi öelda, et pliiatsi- või söejoonistus mustvalge oleks: musta eri tumedusastmed tekitavad nüansirikkaid värviassotsiatsioone.
“Meie võõrustajad Värska külalistemajast olid igatahes väga üllatunud, et nii noored kunstiharrastajad nii heal tasemel töid tegid,” ütles Anne Nurmik.
Heakskiit leidis väljenduse selles, et külalistemaja omanikud maja igasse tuppa ühe Jõgeva Kunstikooli õpilase taiese ostsid. Lisaks ostsid nad ära veel kolm Värska kirikut kujutavat tööd, et need kohalikule õigeusu preestrile kinkida. Kõige enam tähelepanu pälvis viienda kursuse neiu Birgit Piilingu looming: temalt osteti ära tervelt kolm tööd.
“Kuna kahel eelmisel suvel piirdusime eelprofessionaalse kunsti festivali tõttu linnalaagriga, oli tänavune laager enamikule meie õpilastest esimene nn välilaagri kogemus. Ja selline töövorm võeti hästi omaks. Nii et välilaagri teeme kindlasti ka tuleval aastal. Ning ilmselt jälle Värskas. Nii õpetajatele kui ka õpilastele tundus, et me ei suutnud sealseid võimalusi kaugeltki ammutada ning et sinna tasub tuleval aastal tagasi minna. Siis tahame rohkem keskenduda nn setu hinge lahtimõtestamisele kunstis,” ütles Anne Nurmik.
RIINA MÄGI
