Juba märtsi esimeseks päevaks jõudsid Jõgevale lõunamaalt tagasi esimesed künnivaresed, kes esialgu vaikselt ja peaaegu märkamatult oma toimetusi tegid, kuu keskpaiga soojaga aga häälekamaks muutusid.
Vahtramahl hakkas samuti sulailmadega liikuma. Siin-seal märgati ka kuldnokki, aga pole teada, kas need olid siin talvitunud või lõunamaalt tagasi saabujad. Pedja jõel võis näha saarmaid mängimas ja lahtise vee kohal okstel vesipappi istumas. Lume sulamist hoidsid esialgu tagasi külmad ööd. Kõige külmem oli 1. märtsi öö, mil Jõgeva automaatilmajaam registreeris 18,7 kraadi külma ja veel 12. märtsil oli külma öösel ligi 15 kraadi. Temperatuuri ööpäevane kõikumine oli suur ? üksikutel kuupäevadel isegi kuni 20 kraadi.
Praeguseks kipub juba ununema, et märtsi algus oli tänavu veel talvine. Kuu esimestel päevadel sadas värsket lund juurde ja tuiskas. Kogu lõppeva talve kõige paksem lumi mõõdeti Jõgeval alles 8. märtsil ? 21…22 cm, aga see sulas kiiresti vähemaks. Päeviti on tõusnud temperatuur sageli üle 5 kraadi ja lume sulatamisele on aidanud kaasa päikesepaiste.
Eriti kiiresti vähenes lumi 16. märtsi vihma ajal. 18. märtsi hommikuks oli enamik põlde Jõgeva ümbruses lumest vabanenud, metsaalused ja varjatumad maastikud jäid veel lumiseks. Paiguti jooksis vesi üle külavaheteede ja samuti tõusid jõed kiiresti üle kallaste.
Ka möödunud aastal läks lumi põldudelt umbes samal ajal. Paljude aastate keskmine püsiva lumikatte lagunemise aeg on Jõgeval 23. märts. Seega läks tänavu lumi tavalisest varem ja oli püsinud pidevalt maas detsembri lõpust alates. Muld on küll pinnalt juba mõne sentimeetri ulatuses üles sulanud, kuid külmumise alumine piir püsib ikka veel 50 sentimeetri läheduses.
LAINE KEPPART, Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
