Luua pargi allee hoolduslik raie on andnud palju mõtteainet haljastusspetsialistidele, aga ka tavakodanikele nii Jõgevamaal kui Eestis tervikuna.
Kohalikud inimesed alustavad küsimust lausega “Mina ei ole küll asjatundja, kuid ….”. Kaugemalt küsitakse: “Mis on sellise raie põhjenduseks ja kes on niisuguse pargihooldusliku raie ideoloog?”
Alljärgnevalt natukene pargindusest teadva inimese isiklikke arvamusi. Rõhutan “isiklikke”, sest nii keeruline probleem nagu Luua mõisa pargi alleede raie vajanuks väga erinevate spetsialistide, ametkondade ja kohalike elanikega arutamist ning ühise seisukoha kujundamist. Oma seisukohtade kujundamisel olen arvesse võtnud minust kompetentsemate inimeste aastatepikkusi kogemusi ja seisukohti.
Luua pargi allee on Luua mõisapargi kompositsiooniline osa. Pargi kompositsiooni olulisemaks osaks on looduslik materjal, mis on ajas pidevalt muutuv ja lõpuks ka kaduv.
Pargi rajamise aegu algas jutuks olev allee osa pargi kompositsiooniga rõhutatud punktist ja viis Prossa järve äärde. Ajalooliselt oli sihtobjektiks just Prossa järve veepeegel, mis tänaseks on jälgitav vaevalt neljandikul allee pikkusest.
Muutunud on ümbritsev maastik, aktsendiks olevad maamärgid jne. Oluline on ka see, et ruumilised proportsioonid on hoopis midagi muud kui aastaid tagasi. Pargid koos oma alleedega on ka väärtuslikud maastikukujunduslikud objektid. Konkreetne allee ei oma maastikukujunduslikku väärtust, kuna on lopsaka ja mitmekesise puistu piirdeks. Avatud maastikust ei avane talle vaateid sisuliselt mitte kusagilt. Puistus kasvab eri vanuses kohalikke puuliike, kuid ka eksootilisi liike (ebatsuuga). Praeguse teelise tähelepanu köidab kindlasti enam just see mitmekesine mets. Allee on olulisemaks maamärgiks jalutuskäiku alustades ehk nn Savikoja teelt Prossa järve poole astudes, hiljem mängivad vaates rolli eelkõige puutüved ja puude vahelt avanev puistu oma mitmekesisuses. Konkreetsel alleel on jälgitav eelkõige teepoolne külg. Väliskülge saaks jälgida, seistes Prossa tee ristumisel Savikoja teega. Seal aga puudub põhjendatud vajadus seisatada ja vaadata ühelt ning teiselt poolt teed allee väliskülge.
Kuivanud tammedele pole tormiheide ja tuulemurrud ohtlikud, küll on aga ohtlikud kuivanud oksad. Neid on sealt ka aeg-ajalt, minu teada vähemalt viimase 40 aasta jooksul päris mitu korda maha võetud ja ei mäleta ühtki õnnetusjuhtu.
Park on rajatud eelkõige esteetilistel kaalutlustel
Toimunud raie ei ole põhjendatud pigem kusagil tehismaastikus. Sellise raie põhjendamine looduse mitmekesisuse säilitamise vajadusega on pisut liialdatud. Kõik need olevused, kellele kuivanud puud on elupaigaks, leiavad endale lähiümbruses uue elupaiga. Vaade allee sisekülje tüvedele avaneb eelkõige Savikoja teelt Prossa järve äärde viivale teele suundudes. Kuna osaliselt olid keskealised puud tõesti alleel “seljas”, ei saanudki aru, et seinas midagi puudub. Raiega on allee looduslikust taustast eraldatud. Mõneti õigustatud, kuid kas ikka parim lahendus? Kuna ümbritsev loodus on väga huvitav, tõstab liikuja silmad kaugvaate nautimiseks päris harva, mistõttu kuivanud tammed hakkasid vähe silma ja sedagi lehelisel ajal.
Ruumikujunduses toetutakse enamasti kuldlõike reeglitele. Just selle vastu on mahavõtmisel tüvede kõrguse valikul eksitud. Arvestada tuleb ka, et ruumis haarab inimese silm kaugvaates madalamat seinaosa kui lähivaates ehk praegusel raiega lõigatud ”puupostide” otsi.
Allee on korrapärane kujunduselement ja erinevate kõrgustega “postirida” ei moodusta kindlasti alleega kompositsioonilist tervikut. Eesmärk oli ju allee kui regulaarse kujunduselemendi hoidmine ( säilitamine).
Tegu on tehtud ja jälg jäetud
Pisut probleemne on praegu tagantjärele arutlemine, kuidas oleks pidanud tegema. Tegu on tehtud ja jälg jäetud. Võib-olla on jutust kasu tulevikus samade probleemide lahendamisel.
Toetudes spetsialistide arvamustele, mis on lisatud artiklile, peaks kindlasti säilima regulaarsus. See tähendab, et maksimaalselt säiliksid puude vahelised esialgsed kaugused, tüve ja võra proportsioon jne. Nii olnuks otstarbekas võtta vahelt mõned kuivanud puud päris maha, mõned kuivad puud säilitada ja kui ikka kipuvad tekkima suured augud, jätta alles tüved. Mõnel konkreetsel kohal oleks saanud kuivanud puu asemele jätta pisut reast väljas kasvava keskealise puu.
Tüvede jätmisel oleks pidanud ladvad maha võtma oluliselt kõrgemalt ehk säilitama 2/3 puu kõrgusest. Nii ei haara alleel liikuja silm igal sammul ladva puudumist. Ja veelkord rõhutades alleed kui korrapärast kujunduselementi – tüved tulnuks maha võtta ühelt kõrguselt. Arvan, et jutuks oleva allee hooldamisel ei oleks olnud vaja tüvede säilitamisele minna. Nagu vanade parkide hooldusjuhendis kirjas, markeerib ka känd regulaarset istutust.
Jäetud jälge aitab siluda puude kännult maha võtmine. See ongi analoogsetel juhtudel seni toiminud lahendus.
Luua pargi allee raiet ei ole enam võimalik tagasi pöörata
Tegelikult teeb meele haigeks see, et mitte keegi ei astunud nii probleemse raie vastu aktiivselt ja avalikult välja selle alguses. Nüüd, kui tegu tehtud, on tagantjärele tarku küll. Kirjutamise käigus küsisin mitmelt, kes lausa ninapidi töö sees olnud, mis nad tehtust arvavad. Mitte keegi neist ei pidanud tehtut õigeks ja kõik nad oleksid teinud teisiti. Aga miks siis ikka nii tehti? Park on avalik ruum meile kõigile ja meil kõigil on õigus oma arvamusele ning küsimuse esitamisele. On see hirm ametnike ees? Või kurb kogemus, et nad nagunii ei arva tavakodaniku arvamusest midagi. Ilmselt polnuks ka ametnikel raske tulla vallavolikogusse, korraldada avalik koosolek jne ning tutvustada oma põhjendatud seisukohta. Volikogu liikmete vahendusel jõudnuks probleem ka vallakodanikeni. Kindlasti ei saa avalikustamiseks pidada mõnda rida maakonnalehe artiklis. Tegemist on väga käidava kohaga, mida külastavad inimesed ka väljastpoolt meie maakonda. Ka nemad vajaksid selgitusi.
Külaelanikuna toon enda eest vabanduseks, et istun igal hommikul bussi ja sõidan kaugemale tööle. Kuigi kümmekond päeva tagasi küsisidki kaasreisijad, mis alleel toimub, ei võtnud ma neid emotsioone esialgu väga tõsiselt. Oma silmaga vaatasin alleed 12. mail. Helistasin järgmisel hommikul LKK Jõgeva ja Tartu regiooni direktorile, et raie peatada. Kuid oli juba hilja.
ENE ILVES, Luua küla elanik
