Vana aja koolilugu Jõgeval 1766-1949

Järg 2. aprillil ilmunud osale

1921. aasta 6. oktoobril ilmub alevivolikogu protokolliraamatusse kooli uue nimena – Jõgeva kõrgem algkool. Eesti Ajalooarhiivi fondi 5038 nimistu eessõnas on aga kirjas, et kool kandis seda nime alates 1922. aastast  Alevivolikogu protokollikanne peaks olema õige, volikogu ikka teadis, millist nime tema ülalpeetav kool hetkel kannab ja pealegi on protokollil ka koolijuhataja allkiri. Jõgeva kõrgema algkooli nimel kirjutati esimesed tunnistused välja 20. mail 1922 ja viimased lõputunnistused 1926. aasta juunis. Kooli ümarpitsati siseringis oli kooli nimi: Jõgewa kõrgem algkool, ja pitsati välisringi oli paigutatud tekst „Jõgewa alevis Tartumaal“.

Sõlmiti üürileping

1921. aasta talvel oli koolis üle 200 õpilase. Anna Sikuga sõlmitud üürilepingu järgi võeti koolile seltsimajalt järgmiseks õppeaastaks ehk 1. augustist 1921 kuni 1. juulini 1922 üürile kantseleiruum, kaks klassituba, lukustatud puukuur ja kaks väljakäigukohta üürisummaga 22 000 marka. Üürileandja kohustus seejuures parandama katkised aknad, remontima ja värvima, mis tarvis, ja lisaks ehitama omal kulul lukustatava värava, et hoovil asuvad väljakäigud puhtad püsiksid ja võõrad sinna ei pääseks.

1921. aasta 28. augustil valis hariduskogu jälle uue õpetaja – üliõpilase Ernst Grünbergi. 1921./1922. õppeaasta algusest töötasid koolis pedagoogidena:

– Richard Stahlberg (1895), oli lõpetanud 1915. a Tartu õpetajate seminari, aastast 1920 kooli juhataja;

– Margarete Tork (1899), oli lõpetanud Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi ja Tartu õpetajate seminari;

– Ernst Grünberg (1895), oli lõpetanud H. Treffneri gümnaasiumi ja Tartu õpetajate seminari 1922); 

– Anna Krull (1900)  1920. aasta augustist;

– Jakob Kallitz ja Ida Pärlin;.

Noil aegadel,  1920. aastate algul oli õpetajate töökoormus suur. Näiteks olid R. Stahlberg, M. Tork, E. Grünberg, I. Pärlin, J. Kallitz ja G. Praggi ehk sisuliselt kõik õpetajad sunnitud tegema 1923. aasta jaanuaris ületunde. Selgeid märke kõikide ületundide eest tasumisest pole, aga näiteks Jõgeva valla Ernsti kooli õpetaja G. Pendt sai küll oma ületunnitasu kätte.

1921. aasta 1. oktoobril arutati alevi volikogus hoopis uue, kuue klassiruumiga koolimaja ehitamise võimalusi, kus oleks olnud ka omaette klassituba 7. klassi jaoks. Aga alevi rahaline seis ei kandnud mõtte teostamist välja. Samuti oli arutlusel haridusosakonna ringkiri õhtukooli ja majapidamise õpetuse üheaastase kursuse avamise asjus. Õhtukooli peeti vajalikuks töölistele oma haridustee jätkamiseks. Kahjuks ei teostunud erinevail põhjustel ei see ega teine variant täienduskoolituse arendamisel, kuigi volikogu kiitis heaks ja võttis vastu otsuse rakendada töölistele kooli juures õhtukool. Õhtukooli klassi avamise vastu oli resoluutselt jaoskonnaarst. Tema seisukoht oli, et kui juba praegused ruumid ei vasta  sanitaarse olukorra  tõttu tegelike kooliruumide nõuetele, siis õhtukooliklassi oma ammugi mitte. Muuhulgas taunis arst 1922. aasta veebruaris olukorda, et alevivalitsuse majas pole lastel käte pesemise võimalust ja väljakäigukohad on lubamatus olukorras, kooliteenija ei tööta hoolsalt.

Jõgeva alevi ja valla omavalitsused mõlgutasid siiski mõtteid oma noorsoo haridustee tõhustamiseks, seekord ometi üksmeelselt juba veelgi kõrgemalt ja laiemalt. Alevi ja valla ühine  hariduskogu pöördus 1921. aasta suvel haridusministeeriumi palvega valida  Põhja-Tartumaale plaanitava keskkooli asukohaks  Jõgeva alev. Ministeerium saatis palve seisukoha võtmiseks Tartumaa koolivalitsusele. Peagi selgus, et nii maakonna haridusosakond kui koolivalitsus polnud selle plaaniga nõus. Ilmselt polnud keeldumise taga  pahatahtlikkus või hoolimatus, vaid maakonna haridusasutused põhjendasid oma seisukohta sellega, et Jõgeva alevis puuduvad nii sobivad ja sündsad ruumid kui ka vajalikud korterid õpetajaile ja õpilastele. Veel arvasid otsustajad, et Jõgeva alev asub liiga Tartumaa serval, aga kool peaks paiknema kõigi huvisid arvestades võimalikult maakonna põhjaosa keskel. Ja ei tulnudki Põhja-Tartumaale gümnaasiumi, ainult Mustveesse asutati kolmekümnendate keskpaigas 3klassiline reaalkool (7., 8., 9. klass).

1921. aasta 13. oktoobril avastati ühel õpilasel seltsimajas rõuged. Jaoskonnaarsti dr H. Dreybladti korraldusel katkestati jalamaid sealses kolmandas ja neljandas klassis õppetöö. Ka keelati kolmeks-neljaks nädalaks pidude korraldamine seltsimajas. Arst lõpetas karantiini 29. oktoobril.

1922. aasta aprillis tabas Jõgeva kooli külma dušina Tartumaa koolivalitsuse teade, et mitmete maal asuvate kõrgemate algkoolide, teiste seas Jõgeva kõrgema algkooli  V ja VI klass jäävad alevi või valla ülal pidada. Otsus oli maakonnanõukogus tehtud juba 19. jaanuaril. Otsustajad põhjendasid olukorda sellega, et kuigi 6klassiline algharidus on seaduses maksev, on esialgu kohustuslik 4klassiline haridus ja 6klassilisele koolile minnakse üle järk-järgult edaspidi. Erandina leidsid Jõgeva lähikonnas maakonnanõukogu silmis  selles osas armu vaid Torma, Laiuse ja Maarja-Magdaleena kõrgem algkool.

See tähendas, et alev pidi kahe kõrgema  klassi õpetajale  muude ülalpidamiskohustuste kõrval nüüdsest ka ise korteri andma või korteriraha maksma. Lohutuseks lubas maakonnavalitsus, et toetab otsusest puudutatud koole ikkagi rahaga, aga aprillis seesugune eelarve veel puudus. Jõgeval otsustati hakata V ja VI klassi õpilaste vanematelt “kooliraha” nõudma. Mitmed vähemkindlustatud pereisad taotlesid seejärel alevivolikogult kooliraha maksmisest  vabastamist ja enamiku palve rahuldatigi.

Koolivanem oli senini Oskar Sarnet (teade 21. juuni 1921) ja kooli hoolekogu juhataja õpetaja Anna Krull. 1922. aastal valiti koolivanemaks juba alevivalitsuse sekretär Osvald Paju, oli ka 1924. aastal. Sellele eelneva 1923. aasta maist on teade, et kooli hoolekogu esimees oli Jakob Holdt.

Klassiruumid jäid edasi nii seltsimajja (saalis võimeldi) kui alevivalitsuse majja 1929. aasta sügiseni. Liisa Abrami majast kooli kasutada olnud kahe klassiruumi kasutamine lõpetati 4. augustil 1921. Sellest tekkinud järsu ruumipuuduse süvenemise tõttu märgitakse 1922/1923 õppeaasta eel, et juba varem töötas kool kahes vahetuses ja praeguste kooliruumide vahekaugus on jätkuvalt  häirivalt pikk, pool versta.

11. augustil 1922 peeti alevi ja valla volikogude ühine koosolek koolimaja küsimusele lahenduse leidmiseks. Otsustati:

– ehitada hobupostijaama kõrvale Jõgeva valla Kooli nr 31 talu maale uus koolimaja;

– põllumajandusliku täiendõppe klassi tarviduseks eraldada koolile riigirendi hinnaga kaheksa vakamaad maad;

– nimetada uus kool Jõgeva valla kõrgemaks algkooliks ning sõlmida kooli kasutamise küsimustes alevi ja valla vahel sellekohane leping;

– valiti ühine ehituskomisjon, kuhu alevi esindajaina valiti Peeter Eilau, August Jõgar, Jaan Liigand ja Richard Stahlberg.

(Järgneb)

blog comments powered by Disqus