|
|
Palamusel pandi eile nurgakivi uuele vallamajale. AS Maru Ehitus peab 15,9 miljonit krooni maksva omavalitsushoone OÜs Sirkel & Mall koostatud projekti järgi valmis saama septembrikuus. |
Nagu kombeks, asetati vundamendisüvendisse päevakajalisi materjale sisaldav metallsilinder. Kui see kunagi avatama peaks, saavad tulevased põlved mitmest Palamuse Valla Teataja numbrist lugeda, milline diskussioon eri poliitiliste jõudude vahel eelnes vallamaja ehitamisele. Samuti saavad nad uudistada Palamuse juubeliaasta (tänavu möödub 775 aastat selle paiga esmamainimisest) kava ja lippu, selgitavat teksti vallamaja sünniloo kohta, praegu Eestis kehtivaid metallrahasid, Paunvere kuldset viierublast ja Jõgeva Maakonna Tegija rinnamärki. Viimase lisas silindrisse maavanem Aivar Kokk.
Palamuse vallamaja on esimene või vähemasti üks esimesi taasiseseisvunud Eestis ehitatavaid omavalitsushooneid. Unikaalne on see nii oma kolmveerandspiraali kujulise põhiplaani poolest kui ka selle poolest, et ehitamisel lähtutakse nn passiivmaja ideoloogiast, mis pole siinmail veel kuigi levinud.
“Nii mõnedki vallamaja ehitamise vastased on avaldanud arvamust, et raha vallamajasse investeerimise asemel võiksime me praegusel raskel ajal maksta parem kinni kortermajade elanike soojaarved,” ütles Palamuse vallavanem Urmas Astel. “Aga neljasadat katlamajast tuleva sooja tarbijat toetades teeksime me teatud mõttes ülekohut ülejäänud kahele tuhandele vallaelanikule, kes sellest rahast üldse osa ei saaks. Nii et võib-olla on ikkagi õigem ehitada valmis vallamaja ja näidata sellega kõigile, kuidas uudseid tehnoloogiaid kasutades ja hästi soojustades küttekulusid oluliselt vähendada: passiivmaja energiavajadus on kümme korda väiksem kui tavalisel majal.”
Savikrohv ja murukatus
Nii “ökoradikaalne”, kui nägi ette valla korraldatud ideekonkursil parimaks tunnistatud Urmas Luure, Tõnu Rebase ja Aleksei Petrovi ideekavand, uus vallamaja siiski ei tule: saviseinu polnud valmis ehitama ükski pakkumisel osalenud ehitusfirma ja seepärast piirdutakse savikrohvi kasutamisega maja viimistluses. Küll aga saab hoone peale murukatuse — just nii, nagu ideekavand ette nägi.
Nii Maru Ehituse tegevdirektor Hannes Nigul kui ka projektijuht Rainis Traks kinnitasid, et Palamuse vallamaja ehitamine on firmale paras pähkel.
“Mõtlemise kohti on siin küllaga nii projekteerijal kui ka ehitajal,” ütles Hannes Nigul. “Samas on sellise hoone püstitamine meile huvitav väljakutse kasvõi juba sellepärast, et hoone hakkab tänu oma asukohale paistma üsna kaugele.”
“Juba ümmarguste seintega hoone vundamendi rajamisel oli geodeetidel kõvasti rabelemist: polnud sugugi nii, et paned neli nurka paika ja ongi kõik,” lisas Rainis Traks. “Et passiivmaja ehitamine on Eestis veel võõras teema, siis pole siin ka kelleltki nõu küsida. Sakslaste ja austerlaste kogemusi me jälle alati kasutada ei saa, sest ilmastikutingimused on meil ju erinevad.”
Nii Maru Ehituse projektijuht Rainis Traks kui ka vallamaja ehitusel tegutsema hakkav objektijuht Kullo Lille on Palamuselt pärit noored mehed, kellele võimalus pikemalt kodukandis olla ainult rõõmu teeb.
“Eks me sellepärast teistest odavama pakkumise teha saimegi, et meil on võimalus kohalikud mehed ehitama panna,” ütles Hannes Nigul naljatamisi.
Rahvas jääb
Uue vallamaja ehitamise vajadusest hakati kõva häälega rääkima 2006. aastal. Jutuotsa lahtitegijaks oli vallavolikogu liige Jaan Koll, kes veel hästi mäletab, kuidas tsaariajal rajatud Kuremaa vallamaja (see asus küll Palamusel, ent vald kandis mitte Palamuse, vaid Kuremaa nime) 1941. aasta sõjasuvel taganevate nõukogude vägede poolt mürskudega süüdati ja kuidas see maha põles. Pärast sõda tegutses külanõukogu kantselei, mille napil isikkoosseisul peale sündide-surmade registreerimise ja poiste sõjaväkke saatmise üle arvepidamise väga palju funktsioone polnud, üsna tagasihoidlikes tingimustes.
Kui Eesti Vabariik taastati, läks see tagasihoidlik majakegi endisele omanikule tagasi ning vallavalitsus seadis end sisse kooli kunagise internaadi alumisel korrusel — samuti väga tagasihoidlikes tingimustes. Kasulikku pinda on seal kaugelt vähem kui vaja oleks — nii paarsada ruutmeetrit. Uues vallamajas saab seda olema laias laastus 700 ruutmeetri ringis.
Hoone ehitamine läheb maksma ümmarguselt 15,9 miljonit krooni. Umbes kümnendiku sellest ehk poolteist miljonit loodab vald saada riigilt: neile omavalitsustele, kes asusid omanikule tagastatavates hoonetes, kompenseeritakse nimelt osaliselt ehitatava uue hoone maksumus. Põhiosas tuleb hoone ehitada siiski valla enda raha ja pangalaenu eest. Viimast tuleb võtta arvatavasti 7 miljoni krooni ulatuses. Ehitushindade poolest on aeg tegelikult vallamaja püstipanekuks soodne.
“Vallaametnike kabinettide ja volikogu istungiteruumi kõrval mahuvad uude vallamajja ka konstaabli vastuvõtutuba ja ruumid mõnedele mittetulundusühingutele,” ütles Urmas Astel. “Seda hirmu mul ei ole, et võimalik haldusreform maja suisa kasutuks muudaks: ma ei usu, et siinne kant sootuks ilma ühegi omavalitsemise variandita jäetakse. Seda ei võimalda juba bussiliikluse olukord.”
“Palamuse rahvas väärib uut vallamaja,” kinnitas ka Villu Reiljan. “Valitsejad tulevad ja lähevad, aga rahvas jääb.”
iii
RIINA MÄGI
