Valitsus otsustas visa sihikindlusega kiita heaks plaani saagida oksa, millel ise istub, ning kiitis heaks plaani tõsta kütuseaktsiisi. Otsus oli kindel hoolimata kõikvõimalikest hoiatustest ja soovitustest.
Lisaks kütuseettevõtetele on valitsusele püüdnud aru pähe panna endised peaministrid, majandusanalüütikud, erakonnakaaslased ning mitmete majandussektorite ettevõtted. Kurb on tõdeda, et valitsus ei saa tasuta jagatud soovitustest aru või kui aru saadaksegi, siis ei soovita seda välja näidata. Visa sihikindlusega soovitakse majanduse arengule halba ning tõmmatakse plokkpidurit. Kõige selle taga on valitsust juhtiv Reformierakond, kelle liikmed on samuti erakonna juhatuse ja tagatoa tegevuse suhtes kriitilised olnud.
Kütuseaktsiisi tõus tuleks ära jätta
Kütuseaktsiisi tõusu ärajätmine 2019. aastal ei ole mingi lahendus. Samuti ei oleks lahendus ka kahe varasema aasta aktsiisitõusu ärajätmine. Ainsaks mõistlikuks lahenduseks oleks jätta ära kogu planeeritav kütuseaktsiisi tõus. Heaks näiteks on 20 pikamaa-autoga transpordiettevõte, kes tarbib aastas 700 000 liitrit diislikütust. Järgmise aasta kütuseaktsiisi tõus tõstab sellise ettevõtte kütusekulusid enam kui 38 tuhande euro võrra ning kolme aasta peale kokku üle 200 000 euro. Miks peaks sellise ettevõtte pikamaa-autodele, mis sõidava Euroopa riikide vahet, ostetama Eestist kallima hinnaga kütust? Arvestades, et transpordisektori osa diislikütuse lõpptarbimises moodustab 69 protsenti, millest suure osa tarbivad pikamaa-autod, väheneb diislikütuse tarbimine juba 2016. aasta jaanuaris 20 protsenti.
Diislikütuse aktsiis on meil juba täna Baltikumi kõrgeim. Nimelt on Eesti praegune diisliaktsiis Läti ja Leedu omadest vastavalt 18 protsenti ja 19 protsenti kõrgem. Poolaga võrreldes on diisliaktsiis Eestis 13 protsenti kõrgem. Vaatamata sellele, et Eestis on aktsiisimaks diislikütusele juba täna kõrgem, ei ole naaberriigid oma aktsiise tõstma asunud. Seetõttu tuleks meie valitsusel täna kaaluda hoopis diisliaktsiisi langetamist, et konkurents naaberriikidega oleks võrdne.
Pikamaa-autod hakkavad tankima Lätis
Veelkord tuleb rõhutada, et konkurents rahvusvaheliste vedajate tankimise pärast on ülitihe ning vähemalt Eesti, Läti, Leedu ja Poola käituvad ühise turuna. Valitsuse aktsiisiplaan sunnib pikamaa-autosid tankima naaberriikides. Diislikütuse müük Eestis väheneb ning nelja aasta jooksul võib riigieelarvesse laekuda planeeritust 150 miljonit eurot vähem aktsiisitulusid. Valitsus on öelnud, et kütuseaktsiisi tõstmine ei ole kivisse raiutud; et vajadusel vaadatakse asjad paari aasta pärast üle ning kui naaberriigid ei ole maksu tõstmisega kaasa tulnud, siis astutakse samm tagasi. Siis võib aga olla liiga hilja: meenutagem Leedu negatiivset õppetundi kuus aastat tagasi, kui naaberriikidega võrreldes liiga kõrgele tõstetud kütuseaktsiisi tuli uuesti langetada, sest kütuse jaemüük vähenes hoobilt 20 protsenti. Nimelt hakkasid eraisikud ning pikamaa-autod tankima Poolas, Lätis ja Kaliningradis. On väga reaalne, et sama juhtub ka Eestis ning mitte kahe aasta pärast, vaid juba jaanuaris 2016.
Üheks kolmikliidu lubaduseks on alandada ettevõtete sotsiaalmaksu 1,5 protsendi võrra. See lubadus on aktsiisimaksu tõstmise plaani üks peapõhjusi. Transpordiettevõtted võtavad valitsuse pakutava sotsiaalmaksukingituse lahkelt vastu ning jätavad aktsiisitulu Lätile, Leedule või Poolale. Valitsus aga eeldab lolli kindlameelsusega, et seesama ettevõte jätkab kallima hinnaga tankimist Eestis ning saab aktsiisitulu oma riigieelarvesse. See on aga läbinisti väär!
Ainsaks lootuseks tundub olevat sotsiaaldemokraatide ja IRLi kaine peaga mõtlemine ning kahe jalaga maa peale tagasitulek. On selge, et valijad ei ole tänasele valitsusele kütuseaktsiisitõstmise mandaati andnud. Antud olukorras võidab aga see erakond, kes astub esimesena sammu täielikult tagasi ning ei toeta oma istumise all oleva oksa läbisaagimist. Selline erakond võidaks kõige enam, sest valijad annaksid talle andeks. Ka valitsuse järgmise nelja aasta tegevusetus oleks mõistlikum lahendus kui kütuseaktsiisijumala kummardamine ning piduri tõmbamine majanduse arengule.
ALAN VAHT, Olerexi juhatuse liige
