Valitsus ei ole ikka veel aru saanud kriisi tõsidusest põllumajanduses

Põllumajandusministeerium taotles erakorralist abi seoses Venemaa poolt eelmise aasta augustis kehtestatud impordipiirangutega. Seetõttu kujunes ja jätkub piima ja piimatoodete turul ebasoodus olukord  ning tekkis vajadus võtta täiendavaid siseriiklikke meetmeid aitamaks ära hoida piimatootjate pankrotilainet.

Rahandusminister märkis oma eilses vastuses põllumajandusministeeriumile, et eelnõu materjalidest ei selgu, kuidas täpselt ja kellele hakatakse toetust jagama, et oleks tagatud sihipärasus ning meede täidaks oma eesmärki ehk tõstaks piimasektori konkurentsivõimet ning tooks selle kriisist välja. Rahandusminister ilmselt ei tea, et abi oli Euroopa Liidu reeglite järgi  võimalik anda 31. märtsini ja täna pole see enam aktuaalne.

Euroopa Liit toetas aasta alguses suuresti Vene toiduainete impordikeelu tõttu raskustesse sattunud Balti riikide ja Soome piimatootjaid ning andis neile riikidele soovituse osutada omapoolset abi sama suures mahus. Kõik peale Eesti on seda võimalust ka kasutanud. Selline tulupuudujääki osaliselt kattev abi aitakski kriisi üle elada.

Minister Sesteri allkirja kandev dokument sedastas, et lisaks EL-i erakorralisele kriisiabile, avanevad Eestile juba ka esimesed finantsperioodi 2014-2020 meetmed.

2014-2020 finantsperioodi meetmed, millele rahandusminister viitab, ei sisalda kriisiabi ning see on tugi maaelule ja põllumajandusele toimetulekuks tavaolukorras. Ning ka neid vahendeid on Eesti põllumeestel tunduvalt vähem kui enamikul teistel EL riikidel. Mäletame hästi võitlust võrdsemate toetuste eest, milles ka Andrus Ansipi valitsus tänuväärselt osales, kuid mille käigus võrdsust siiski ei saavutatud.

On tähelepanuväärne, et uute turgude osas on juba konkreetsed tulemused olemas ehk sõlmitud on esimesed lepingud juustu ja lõssipulbri ekspordiks Jaapanisse.

Paljuräägitud uute turgude leidmine ning eksport Jaapanisse võib küll aidata vähendada tööstuste laojääke, kuid kindlasti ei ole see lahendus, mis tõstaks juba kaheksa kuud alla omahinda toodetava toorpiima hinda.

Ajakirjanduse andmetel ostis Oliver Kruuda 1000 tonni lõssi Saksamaalt, töötles selle Põlvas 100 tonniks piimapulbriks ja läkitab nüüd laevadega Jaapanisse.

Sellest, kui Tere piimatööstus teeb Jaapanisse Saksamaa lõssist tehtud piimapulbrit, pole Eesti piimatootjatele vähematki abi. Pigem suurendab see pingeid Eesti toorpiimaturul.

Põhjus, miks Eesti piimatootjad Tere piimatööstusele piima müüa ei taha, on hästi teada: paljude aastate jooksul on Tere erinevalt enamikust teistest piimatööstustest maksetega tarnitud piima eest pikaajaliselt viivitanud.

On tervitatav, et avanes uus turg, kuid sinna müüdav kogus meie piimatootjaid oluliselt ei aita, eriti siis, kui tooraine sisse ostetakse.

Meie poolt aasta alguses korraldatud küsitlusele vastasid paljud piimatootjad, et on kriisiolukorra jätkudes võimelised jätkama kevadeni. Tänane info näitab, et oma olukorra hindamisel nad ei eksinud.

KALEV KREEGIPUU, Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees

blog comments powered by Disqus