Pole vist vale väita, et Jõgevamaa Saare valla rahva vaimsust aitab ülal hoida Kalevipoja muuseum, kus aeg-ajalt välguvad nagu vaimumõõgad. Ikka ja jälle toob muuseumipere meile eeskujuks mineviku aateinimesi, kes ei ajanud taga omakasu, vaid pühendasid ennast maa ja rahva ausale teenimisele ja emakeele kaitsmisele. Tundes nende elukäiku, teades nende tegusid, saame hinnata olevikku ja heita pilgu ka tulevikku.
Kõige suuremaid tänusõnu väärib siinkohal Saare valla aukodanik Linda Olmaru, kes ütleb, et talle lihtsalt pakub naudingut uurida nende inimeste elutööd, kelle pikad helendavad varjud ulatuvad tänasesse päeva.
Käesoleva aasta emakeelepäeval üllatas Linda meid jälle meeldivalt oma teemavalikuga – „Lugusid ja jutte Hugo Treffnerist”. Muuseumi suur tuba oli huvilisi täis. Kohale oli tulnud ka palju Voore Põhikooli õpilasi.
Kirjandustund algab. Linda süütab küünlad Kr. J. Petersoni, Fr. R. Faehlmanni ja Fr. R. Kreutzwaldi, J. Köleri, J. Adamsoni, L. Koidula ja M. Veske, C. R: Jakobsoni ja H. Treffneri mälestuseks ja auks. Ühe, viimase küünla paneb ta põlema nende vaimuinimeste vanemate mälestuseks, kes ise vaesuses elades suutsid ajal, mil eesti keel oli põlu all, üles kasvatada põlvkonna, tänu kellele sai teoks meie vabadusepüüe.
Treffner, Hugo Hermann Fürchtegott (17.
Kool võitles suurte majanduslike raskustega, ometi tuli Treffner toime. Kes tahtis õppida, sai siit hea hariduse. Väga tugev oli koolis isamaaline kasvatus. Suurt tähelepanu pöörati õpilaste välisele korrektsusele. Pidulikel puhkudel nõuti kõikidelt õpilastelt rangelt korrektset riietust. Kel seda polnud, sellele leidis Treffner oma riidekapist sobiva kuue. Aga eriliseks tegi selle kooli just vaimsus, mis seal valitses, aatelisus, mida kiirgas kooli juhataja, isamaalisus. Treffneri kooli lõpetas kuni 1940. aastani 8000 õpilast, neist astus ülikooli 6000.
Hugo Treffner oli ühtlasi Eesti Üliõpilaste Seltsi üks asutajaid. Aastail 1887 – 88 toimetas ta ajalehte Eesti Postimees. See omapärane, mitmekülgsete huvidega aateinimene inspireeris ka A. H. Tammsaaret looma romaanis „Tõde ja õigus“ Mauruse kuju.
Linda Olmaru ettekannet ilmestasid vilistlaste mälestused, mida lugesid raamatust “Hugo Treffneri Gümnaasiumi 50 aasta juubelialbum“ Viivi Lani, Ene Uuna ja Ulvi Tamm.
Seejärel võttis sõna Saare vallavolikogu esimees Aivar Kütt. Tema tütar Marika lõpetas Treffneri gümnaasiumi 2004. aasta kevadel, poeg Jorma jätkab haridusteed samas õppeasutuses. “Võib tõesti öelda, et Hugo Treffneri aegne isamaaline vaim elab seal edasi. Õppimine on populaarne. Õpilased suhtuvad austusega õpetajatesse ja oma kaaslastesse. Koolivägivalda ei ole. Valitseb teadmine, et saab elada ka teist ja iseennast alandamata,” tõdes Kütt.
Kalevipoja muuseum avas oma uksed 11. mail 2002. Avamispäeval tegi Linda ettekande Friedrich Robert Faehlmannist, kes oli eepose “Kalevipoeg“ koostamise mõtte üks algatajaid. Oma kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja eesti keele rikkust. Eepose avapöördumise “Soovituseks” pani Faehlmann kirja juba 1839. aastal.
Aastal 2003 tegi Linda muuseumis ettekande “Kalevipoja“ koostajast Friedrich Reinhold Kreutzwaldist teemal „Friedrich Reinhold Kreutzwaldi maailmavaade”, mis kujunes samuti huvipakkuvaks.
Tohutu suure töö tegi Linda Olmaru ära Anna Haava elu ja loomingut uurides. Luulekavaga “Anna – naine Haavakivilt” esines ta vabariigis üle 30 korra. Koos Sirje Endrega andsid nad 2008. aastal välja koguteose Anna Haava luuleloomingust. Teos sisaldab ka poetessi vaimulikku luulet, mida seni avaldatud polnud.
Edasi on mineviku aatelised suurmehed astunud meie ette Linda Olmaru vahendusel muuseumis peetud emakeelepäevadel:
2007. aastal kirjandustund teemal “Kristjan Jaak Peterson — mis ta mõtles ja tegi ja kuidas elas”; 2008. aastal “C. R. Jakobsoni elu ja tegevus”; 2009. aastal “Mihkel Veske elu ja tegevus”.
iii
EVI LEPIKSOO
