Vaimastvere malevlased korrastasid Jõgeva linna

Juuli kekspaigani peatub Jõgeva spordihoones Virtus hulk Tallinna noori, kes on tulnud siia malevasuve veetma, raha teenima ning muidu lõbusalt aega veetma, kusjuures esimest töönädalat alustasid noored heategevusega, korrastades Jõgeva linna asutuste välimust.

 

Vaimastvere malevrühmas on viisteist noort. Nende tööülesandeks on Laiakase talus herneste korjamine, kuid vesine ja päikesevaene ilm juunis lükkas saagi valmimise edasi. Seega pidid noored otsima endale pooleteiseks nädalaks muud tegevust. Ülemöödunud kolmapäeval osales Vaimastvere rühm kollektiivselt Jõgeva linna tervisepäeval, kus Jõgeva linnavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Maie Puusepp  soovitas neil rakendada end heakorratöödele, millest noored ka äärmiselt huvitatud olid.

Järgmisel päeval jaotati end rühmadeks. Osad aitasid raamatukogus makulatuuri sorteerimisel, kolm neidu tegelesid Betti Alveri muuseumi akende pesemisega, rühm noori aktiviste korrastas Jõgeva Noortekeskuse ümbrust ja ülejäänud pakkusid end appi Jõgeva vallavalitsuse haljasala korrastamisele.

Noorte endi sõnul olid nad ülesannetega päris rahul. Heategevuse vastu ei ole neil midagi. Paljud neist on varemgi sellega kokku puutunud, nimelt enamik Vaimastvere rühma liikmeist osalesid möödunudaastasel koristuskampaanial ning paar neidu olid abistanud koerte varjupaigas.

Mindi appi Räpinasse

Et järgnevail nädalapäevadel polnud samuti herned korjamiseks veel valmis, siis tuli noortel raha teenimiseks jällegi midagi kavalat välja mõelda. Teadagi, et kõikide lõbustuste eest tuleb maksta ning Kuremaale ujuma minekuks, kuhu malevlased ilmtingimata minna soovisid, tuli välja käia kütteraha, mida noortel paraku polnud. Sellegipoolest ei visanud keegi tarmukatest malevastest püssi põõsasse vaid ühiselt otsustati oma oskuste pealt raha teenida.

Seega võis juuli esimesel nädalavahetusel näha huvitavat vaatepilti kõikjal Jõgeva kesklinnas, kus rühm noori laulsid kitarrimängu saatel ning malevlane Indrek näitas osavaid mustkunstitrikke. Ka malevlased ise rõhutasid, et tegevus ei olnud kerjamine, vaid oma oskuste eest raha saamine.

Tundus, et MASU pole veel Jõgeva rahvast nii maatasa teinud, et möödujatel paarist kroonist kahju oleks olnud. Kokku saadi 600 krooni, mille eest jätkub Kuremaale ujuma minekuks ning rühm saab endale tellida ka malevaembleemid.

Kahe esimese maleva nädalaga polnud Laiakase talu hernesaak veel valminud, siis otsustas Vaimastvere rühm minna appi Räpinasse maasikaid korjama. Pikk sõit ning paar palavat ilma maasikapõllul väsitasid nii mõnegi entusiastlikku noore ära, kuid samas peeti vapralt vastu ja rühmaülemate sõnul mingisugust virinat ja koduigatsusest juttu pole veel olnud.

Möödunud nädalvahetusel viis Vaimastvere malevarühm läbi ka MAlgatuse. MAlgatus on heategevuslik üritus, kus rühm saadab omaalgatuslikult korda midagi, millest ei saada mingisugust materiaalset kasu. Noored otsustasid korrastada oma ööbimiskoha, Virtuse, ümbrust ning aidata “kokatädi“ Virge juures rohida aiamaad. Kõik noored olid MAlgatuse jaoks hästi meelestatud ning aitasid kokk Virget väga, kuna noortele meeldisid tema valmistatud söögid. Noored said ära proovida ka kuulsat Külmalinna suppi, mis samuti sai positiivse vastukaja osaliseks.

Malevasse pigem seltskonna pärast

Õiget tööd ehk hernekorjamist said noored praktiseerida vaid malevasuve viimased kolm päeva. Looduse vastu ei saa ning põllumajanduses võib alati ette tulla ootamatusi. Samuti ei teatud kevadel, kui noorte töörühmi kokku pandi, et herned õigeks ajaks ei valmi. Siiski see noori ei morjendanud, kuna enamik neist ei tulnud siia raha pärast. “Eks raha ole ka oluline, kuid tähtsam on töökogemus, märge CV-sse ja põhiline on leida uusi sõpru ning veeta suve koos hea seltskonnaga,“ sõnasid malevanoored läbisegi. Herneste korjamisel tuli ette nii mõndagi. Nimelt oli malevlastel tegemist väga konservatiivse ja range töödejuhatajaga, kes noorte kilkamist ei sallinud ning ootas tunnis teatud kogust kaunu. “Mina olen siin töötanud juba kolmteist aastat ja juba alguses suutsin tunnis korjata kolm pangetäit herneid, kuid mõned nendest(malevlastest-toim.) korjavad ühe tunniga vaid pool ämbrit,“ selgitas kohalik töödejuhataja Mariann. Rühmajuhtidele Elgele ja Mildredile oli selline suhtumine üsnagi ootamatu. “See on esimene aasta, kus malevlastesse suhtutakse tööl nii rangelt,“ selgitasid rühmajuhid ning oletasid, et taoline suhtumine on tingitud mingitest eelarvamustest ja kohatutest kuulujuttudest malevanoorte kohta.

“Praegu pole noortel kusagil võimalus terveks suveks tööd saada, isegi paljud täiskasvanud on tööta, kes neid noori siis veel tööle võtab,“ sõnas malevlane Indrek.

Ka Jõgeva kohta jätkus malevlastel vaid kiidusõnu. “Hea rahulik paik, pole autode müra ja inimeste sagimist,“ sõnasid noored. Siiski ei olnud nad harjunud pideva jalgsi liikumisega ning tunnistasid, et esimestel päevadel said linna peal ringi tallamisega enda varvastele villid. Samas oli negatiivseks aspektiks ka poodide varajane sulgemise aeg. “Tallinnas saab öö läbi kusagilt, kasvõi Statoilist süüa, kuid siin on kell kümme õhtul uksed kinni,“ nentis Indrek, kuid samas lisas, et kaubavaliku poolest pole Jõgeva Tallinnast kehvem. “Praktiliselt kõikide poodide esindused on olemas,“ rääkisid malevlased.

iii

EILI KOITLA

blog comments powered by Disqus