Olarile on dotsent Vaino Vahing meelde jäänud võimeka ja vastutuleliku psühhiaatriaõppejõu ja kogenud kohtupsühhiaatria eksperdina.
Vahing oli Eestis kõige tuntum arstist kirjanik. “Seda silmas pidades võiks Eesti ühiskonnategelased ja haritlased kaaluda mõtet austada Vaino Vahingu mälestusfond, mis stimuleerib meedikuid tegelema kirjandusega ning aitaks sellele kaasa toetuste, stipendiumide ja preemiate maksmisega,” ütles Olari.
Oma igapäevatöö tõttu õpivad arstid tundma mitmesuguseid inimesi, erinevaid suhteid ja sotsiaalseid olukordi, mistõttu vaimuelu edendamiseks oleks igati tänuväärne, kui nad oma kogemusi ja tähelepanekuid ilukirjanduses avaldaksid. Olid ju arstid ka 19. sajandi Eesti kuulsamad kirjamehed Fr. R. Kreutzwald ja Fr. R. Faehlmann. Viimasest on Vaino Vahing ka näidendi kirjutanud.
Üliõpilaste juhendaja
“Ka minu kodusel raamatu riiulil on mitmeid Vaino Vahingu raamatuid. Tänaseni meeldib väga lugeda tema autobiograafilist teost “Lugu”. Samuti on väga huvipakkuvad “Päevaraamatud “, mida ta on kirjutanud oma päevikutele tuginedes. Päevikuid soovitas Vaino Vahingul pidada Eesti psühhiaatriakorüfee, akadeemik Jüri Saarma.”
Olari sõnul tundis Vahing põhjalikult psühhoanalüüsi ning oli väga tugev sotsiaalpsühhiaatrias ning psühhiaatria ajaloos. Loengutel tsiteeris ta eriti sageli Shveitsi psühholoogi ja psühhiaatrit, analüütilise psühholoogia rajajat Carl Gustav Jungi. Oma eeskujuks pidas ta ka arsti, publitsisti ja ühiskonnategelast Juhan Luigat.
Seitsmekümnendate aastate esimesel poolel luges ta ainsana Tartu Ülikoolis loenguid psühhoteraapiast.
?Minu koostöö Vaino Vahinguga algas Üliõpilaste Teadusliku Ühingu Psühhiaatriaringis. Tundsin sügavamat huvi meditsiiniajaloo ja meditsiiniga seotud filosoofia vastu. Vaino Vahingu ja professor Jaan Rebase juhendamisel valmis mul referaat bioloogilistest ja sotsiaalsetest protsessidest inimeses. Seda uurimistööd tunnustati esimese auhinnaga üliõpilastööde konkursil. Võlgnen selle eest suure tänu oma juhendajatele.”
Vastutulelikkus välise karmuse all
Kui üliõpilased Vahingult nõu või konsultatsioone küsisid, leidis ta nendega vestlemiseks ikka aega. “Inimesena võis temast vahel jääda kurjavõitu mulje, kuid tegelikult oli karmi kooriku all peidus vastutulelik ja heatahtlik loomus. Minu mäletamist mööda ei tõstnud Vaino Vahing kunagi häält,” ütles Olari.
Vaino Vahing luges õigusteaduskonna üliõpilastele loenguid kohtupsühhiaatriast. “Ta on ka mind välja õpetanud kohtupsühhiaatria eksperdina. Ekspertiisidel tuli kindlaks teha, kas kahtlusalune on psüühiliselt haige, kas ta oli kuriteo toimepanemise hetkel suuteline vastutama oma tegude eest, kas ta on võimeline osalema kohtuistungil ja kuivõrd vajab ta alkoholismivastast sundravi. Talle omase delikaatsusega õpetas Vaino Vahing kõikidesse nendesse probleemidesse suhtuma objektiivselt, rõhutades, et õiguse mõistmise huvides tuleb tõde välja selgitada, kuid ekspertiisi läbiviimisega ei tohi kaasneda kohtualuse alandamist,” meenutas Jaan Olari.
Eesti juunioride koondises korvpalli mänginud Jaan Olaril on meeles ka üks sporditeemaline vestlus Vaino Vahinguga. “Vaatasime kord televiisorist üht korvpalliülekannet, kus paistsid silma korvpallikuulsused Tammiste ja Salumets. Põnevast mängust tekkinud emotsioonide mõjul kurtsin, et ma ise selles mängus kaasa mängida ei saa. Dotsent Vahing aga ütles, et tippspordis pead korvpallurina ehk kolmekümnenda eluaastani vastu, kuid psühhiaatrina töötad eluaeg.”
JAAN LUKAS
