Tallinna Tehnikaülikooli toiduteaduse õppetooli erakorralise dotsendi Tiiu Lieberti sõnul võib laias laastus öelda, et ei ole häid ja halbu toiduaineid, on head ja halvad toitumisharjumused. “Ka ?hea? toidu liigsöömisel võib olla halb tagajärg,” kinnitas ta.
Kindlasti on igal pereemal tulnud seista kaupadest lookas leti ees ja mõelda, et täna tahaks küll osta midagi maitsvat ja tervislikku.
Põltsamaa elanik Heidi Oja teab, millisel riiulil talle vajalikud, just lahja toote märgistust kandvad toidukaubad asuvad.
?Eelistan lahjat jogurtit, rasvase majoneesi asemel segan näiteks salatisse maitsestamata jogurtit, kodujuustusortidest valin rasvavaba,? loetles ta. Heidi lisas, et lisaks kalorite arvu ja rasvasisalduse jälgimisele on vaja teada, millised toiduained omavahel kokku sobivad.
Rasvaga pole mõtet liialdada
Lieberti sõnul vajab organism ka rasva ja see teeb toidu ka maitsvamaks. Seepärast ei ole light ehk vähendatud rasvasisaldusega tooted mõeldud selleks, et inimesed rasvast loobuksid, vaid need pakuvad võimalust loobuda rasvaga liialdamisest.
Rasvasisaldust saab vähendada mitmel moel, kuid Eestis kasutatakse light- toodetes enam süsivesikute baasil saadud rasvaasendajaid, mis paisuvad vees, moodustavad geele ja annavad koos rasvadega hea emulsiooni.
USA-s eelistab vähese rasvasisaldusega toitu isegi 4/5 elanikkonnast, selliseid toiduaineid leidub poelettidel tuhandeid. Ka Eestis on viimastel aastatel suurenenud alandatud rasvasisaldusega toiduainete valik, kuid see võiks olla palju suurem.
Küllaltki palju leiab poelettidelt light-piimatooteid (piim, hapukoor, kohupiim, kodujuust, juust), milles on tavaliselt vähendatud ainult rasvasisaldust ning lisaainete lisamine ei ole vajalik.
“Kui võileivakatteks sobib väherasvane juust suurepäraselt, siis pitsale või soojadele võileibadele tuleks valida rasvasem, vastasel juhul jääb juustukiht soojendamisel sitkeks,” soovitas Liebert.
Lastele sobib lahjendatud mahl
Palju pakutakse vähendatud rasvasisaldusega margariine, rasvavõideid, toor- ja sulatatud juuste, majoneese ning salatikastmeid. Need tooted sisaldavad rohkem vett, mille sidumiseks on kasutatud mitmesuguseid stabilisaatoreid ja emulgaatoreid.
Tänapäeval on olemas ka light-lihatooteid, eriti sinke. Vähendatud energiasisaldus on saavutatud väherasvase tooraine valikuga, aga ka tehnoloogiliste võtetega, mis suurendavad liha veesidumisvõimet. Erilist huvi peaks tundma vorstide rasvasisalduse vastu, sest mõni grillvorst sisaldab seda koguni 30 protsenti.
Enamike magusainete kohta on kehtestatud ohutud päevased piirnormid (ADI), mis antakse milligrammides kilogrammi kehakaalu kohta. USAs on peaaegu kõikidel karastusjookidel olemas light- variandid, mis on väga populaarsed.
Eestis on selliseid jooke tunduvalt vähem. Toodetakse ka suhkruasendajaid ehk magusaineid sisaldavaid nektareid ja jogurteid, need tooted sobivad eeskätt diabeetikutele või ülekaalulistele. “Lapsed peaksid neist siiski loobuma. Laste joogiks sobib mahl, millest saab ise valmistada lahjema variandi, segades seda veega vahekorras 1:1,” soovitas Liebert.
LAURA MÕTTUS
Teave:
Light-tooted ? müüt ja tegelikkus
* Süües light – tooteid, saab kiiresti kaalus alla võtta
**Ainult sellest ei piisa, pead kogu oma toiduvaliku uuesti üle vaatama ja suurendama kehalist aktiivsust
*Light– tooted sisaldavad palju lisaaineid
**See ei pea alati paika. Näiteks võib piimatoodete energiasisaldust vähendada rasva vähendamise arvel, vorstide valmistamisel kasutada väherasvast liha.
*Light- tooted ei sobi lastele
**Iga sellist toodet tuleb hinnata eraldi. Näiteks ei sobi laste toiduks light-margariin ega ka teised margariinid.
Allikas: TTÜ Toiduainete Instituut
