Võidupüha esimestel minutitel avati Tallinnas Vabadussõja Võidusammas. Samba loojate sõnul saab Eesti lõpuks öelda tänu, mida on kaua meeles hoitud.
Urmas Sisaski oratooriumi “Pro patria” helide saatel lõi 23. juuni esimestel minutitel särama Vabadussõja Võidusammas. Võidusamba pühitsemise oikumeenilisel jumalateenistusel osalesid kõikide kirikute juhid, kelle eestkõnelejaks oli EELK peapiiskop Andres Põder. Avamistseremooniat vaatasid tuhanded inimesed ja publikut jätkus nii Vabaduse väljakule, Jaani kiriku ja Kunstihoone ette kui ka Vabaduse väljaku teise äärde, linnavalitsuse, Vene Teatri ja hotelli Palace ette.
Vabadus pole iseenesestmõistetav
Võidusamba autorid Rainer Sternfeld, Andri Laidre, Kadri Kiho ja Anto Savi soovivad oma pöördumises, et Vabadussõja Võidusammas kehastaks meie kõigi jaoks Eesti Vabariiki, mis on alati olnud oma elanike jaoks turvaline ja õiglane kodu.
„Meil on seljataga hindamatuid kogemusi valusatest kaotustest ning armsaks saanud võitudest. Meil on võimalus õppida oma vigadest, püüda teha paremini kui seni ning kindlustada tulevastele põlvedele puhas ja rikkumata leht, uus algus – sellist lootusrikast riiki sümboliseerib Vabadussõja Võidusammas,” seisab pöördumises.
Vormilt selge ja traditsiooniline, materjalikäsitluselt uudne ning hingelt põhjamaine Vabadussõja Võidusammas loob tema loojate lootuses silla tänase ning Vabadussõjajärgse Eesti vahel. Samba materjaliks on klaas, mille loomisel on püütud tabada jää põhjamaist kargust, puhtust, looduslikku kordumatust ning igikestvust. Samas on jää kogu oma võimsuses õrn ja habras nagu ka vabadus – see ei ole midagi iseenesestmõistetavat. Vabaduse hapruse tunnistamine pole autorite sõnul nõrkuse, vaid tugevuse märk.
Hoida mälestust esivanematest
Eestis on 132 Vabadussõja mälestusmärki ja ligi pooltel kujutatud Vabaduse Rist tuletab uutele põlvedele meelde Vabadussõja vaimu. Vabadussõja Võidusammast krooniv Vabaduse Rist koondab autorite sõnul kihelkondade ja valdade mälestusmärgid üheks. Võidusamba otsas olev Vabaduse Rist sümboliseerib II liigi 1. järgu aumärki, mis oli kõrgeim autasu isikliku vapruse eest Vabadussõjas. Seda pole kunagi välja antud.
“Lõpuks saab Eesti öelda oma tänu, mida nii kaua on meeles elavana hoitud, kuid mis võõrvõimude tõttu ütlemata on jäänud. Meie eesmärk on hoida mälestust esivanematest, kes olid vabaduse püsimajäämise ning enesemääramise õiguse eest valmis maksma mis tahes hinda. Valmis taluma vastulööke, et kaitsta oma peresid ja isamaad. Mäletagem oma esivanemaid, tänu kellele me siin maal täna vabana elame. Vabadussõja Võidusammas on valmis. Tõeline võitlus vabaduse tuleviku nimel 21. sajandil alles algab.”
