Äsja lõpetas Maarja-Magdaleena segakoor oma kodurahvamajas kontsertide seeria, millega tähistati 145 aasta möödumist koori esmamainimisest.
Soliidse tähtpäeva puhul esineti septembri viimasel päeval Tabivere rahvamajas ja 1. oktoobril Puurmani lossis ning üleeile anti kontsert ja peeti pidu Maarja rahvamajas, kus praegune kollektiiv 1993. aastal lauluharjutusteks koos käima hakkas.
Aktiivsed ja edukad
„Et 1930. aastal tähistas Maarja-Magdaleena Laulu- ja Mänguselts segakoori 60. aastapäeva, võib järeldada, et praeguse koori vanust hakati arvestama 1870. aastast,” kirjutab möödunud aastal ilmunud raamatus „Maarja-Magdaleena piirkond läbi aegade” selle koostaja Tiia Pärtelpoeg.
Ilmselt mitu aastat enne segakoori asutati aga selles ärksa ja kultuurilembese rahvaga paigas meeskoor, kes osales 1869. aastal esimesel laulupeol ning tuli seal võistulaulmisel kolmandaks. Sama edukad oldi ka neljandal üldlaulupeol 1891. aastal.
Laulurahva eestvõttel hakati korraldama kihelkondlikke laulupäevi ja osaleti samalaadsetel kultuurisündmustel naaberkihelkondades.
Aegade jooksul on mitmel korral muutunud segakoori nimi, laul on aga vaibunud vaid aeg-ajalt ja lühikeseks ajaks. Viimati jäi tegevus soiku 1980. aastatel, mil kanti Järve segakoori nime, kuid hoog saadi taas sisse 1993. aasta sügisel.
Üldiselt kipub väiksema kandi koorides mehi nappima ja sama mure oli esialgu praeguseks 22aastasel Maarja-Magdaleena segakoori nime kandval kollektiivilgi, kuid täna on mure nii kenasti murtud, et kuue aasta eest jätkus koori dirigendil Liia Koortsil julgust moodustada ja võtta juhendada ka koori meesansambel.
Liialdamata võib praegu öelda, et soliidses eas „esivanema” paarikümneaastane õigusjärglane pole tavaline väikese rahvamaja juures tegutsev kollektiiv, kes õpib laule n-ö laulupeost laulupeoni, vaid tegutsetakse väga mitmel rindel, julgetakse suurelt unistada ja need soovid-plaanid ka ellu viia. On reisitud ja esinetud n-ö Soomes ja Saares ehk paljudes välisriikides, kruiisilaeva jõuluprogrammis ning pole unustatud ka oma vabariigi kaugemaid nurki.
Mehed ongi võtmeisikud!?
Tänavu suvel tehtigi välisreisidele vahelduseks retk Pranglile ja Manilaiule, külakostiks kontsert koorilt ja nii-öelda kirsiks tordil üllatus meesansamblilt, kes sai just selleks ajaks esitamisküpseks humoorika muusikali „Naine laevas”.
„Muusikali idee tuli meie lauljalt Erlend Kollomilt, kes kirjutas ka selle teksti. Tantsud seadis Ave Lääne, kes meid varemgi selles osas aidanud on, ja rahvalikke meremehelaule aitasin valida mina. Rahaliselt toetas etenduse väljatoomist Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp, ” rääkis dirigent Liia Koorts.
Meremeestelooga sai äsjastel kontsertidel tuttavaks ka oma valla rahvas ja naabrid Puurmanis. Etteastel oli menu!
Kui nüüd veel korra mõttepõige ajalukku teha, siis tuleb välja, et Maarja-Magdaleena kandis ongi mehed juba mullu ja muiste muusikaelus eestvedajad ja algatajad olnud. Sealt ilmselt pärinebki praeguse segakoori kangema poole laululust ja näitlejaveri.
Entusiasm rõõmustab
„Mulle teeb rõõmu, et meie kandi pikaajalised kultuuritraditsioonid pole hääbunud, vaid kestavad tänu siinse rahva entusiasmile, lustile ja energiale ikka edasi. See käib lisaks koorilaulule ka näitemängu tegemise kohta, millel samuti Maarja-Magdaleenas pikk ajalugu.
Küllap tunneksid praegu meie üle heameelt needki, kes poolteist aastasada tagasi muldpõrandaga tuppa kogunesid ja ehk ka lausa pirrutule valgel laulsid ja näitemängu tegid. Olud on tohutult muutunud ja muud meelelahutust on küll ja ülearugi, ometi pole inimesed isetegemisest loobunud,“ rääkis Maarja rahvamaja kauaaegne juhataja Tiia Pärtelpoeg.
KAIE NÕLVAK
