Nüüd Riigikokku jõudnud värske, koalitsiooni poolt valmistatud PäTS ehk päästeteenituse seadus on küll igati tervitatav eelnõu, kuid kahjuks suurte puudustega. Õigupoolest on antud seadustest päästjatel niisama palju abi kui vihmavarjust päikeselisel suvepäeval.
60-aastased tuletõrjujad
Antud seaduses on palju vasturääkivusi. Siseminister kui eelnõu algataja rõhutab päästjate sotsiaalsete garantiide uudsust ehk eelnõus sätestatakse päästjate pensionitasusid vastavalt staa?ile 10 kuni 50 protsenti. Paraku ei räägi ta sellest, et avaliku teenistuse seaduse alusel makstakse kõikidele avalikus teenistuses olevatele inimestele täpselt samadel tingimustel pensionitasusid.
Positiivne on, et päästjale tööstaa?i andvate töökohtade ja ametite ring on üsna lai, hõlmates näiteks siseministeeriumis töötanud päästeametnikke.
Samas on ka selge, et niivõrd stressirohkel ja füüsiliselt koormaval alal, kus kaalul on inimelud, suudavad riikliku vanaduspensionini töötada vaid kõige vapramad ja jonnakamad 63-aastased inimesed.
Eelnõu poolt pakutud võimalus 15-aastase ja enama staa?iga päästjatele minna kolm aastat varem pensioniootele on muidugi kena ?est. Seda kinnitab asjaolu, et hetkel on riigis tervelt 17 päästjat, kes antud võimalust kasutada saaksid. Eelnõu võiks veidikenegi arvestada päästjate töö iseärasustega ja võimaldada neil väärikale pensionile minemist oluliselt varem. Seda enam, et igapäevaelus me 60-aastast täisvarustuses tuletõrjujat naljalt katustel turnimas, voolikuid vedamas ja abivajajaid tassimas ei leia.
Valveaeg ehk puhkeajast võetud tööaeg
Tööle asumisest pensionini kulub aga terve hulk aega ja sellest on koalitsiooni eelnõul oma nägemus. Nimelt tuuakse kasutusele mõiste: ?valveaeg?, mis sisuliselt tähendab päästja puhkeajast võetud tööaega, mille eest tasustatakse 5 kuni 10 protsendi tunnipalga määrast.
Ehk siis piltlikult öeldes ootab päästja väljakutset kodusel diivanil ning saab selle tegevuse eest justkui palka. Tänu valvamisele hakkab päästja olema nädalas 42 tunni asemel töö päralt lausa 77 tundi ja sellele lisanduvad veel ületunnid konkreetsetelt väljakutsetelt. Seda muidugi juhul, kui säilitatakse päästja täistöökoht.
Antud regulatsiooni eesmärgiks on eelnõu loojate sõnul viia sisse hulgaliselt osalise tööajaga kohti väiksema töökoormusega regioonides. Ilmselt muudavad koduvalved ka töögraafikute tegemise oluliselt ?paindlikumaks?.
Tegelikkuses põhjustab valveaja kehtestamine aga nendegi väheste vaprate päästjate teenistusest lahkumise. Või hakkavad päästjad tundma veel suuremat huvi mitmes kohas paralleelselt töötamisele. Sellega pannakse aga tõsise küsimärgi alla teatud piirkondade (eriti hõredama asustusega) päästeteenistuste jätkusuutlikkus.
12-tunnine vahetus pole parem
Veel üks suur vajakajäämine puudutab päästjate tööaega ehk dilemma, kumb on parem, kas 12-tunnine või 24-tunnine vahetus. Eelnõu seletuskirjas leitakse, et 12- tunnises vahetuses töötamise aeg on reguleeritud töö- ja puhkeaja seaduses ning seega eelnõus eraldi reguleerimist ei vaja.
Sisuliselt tähendab see aga seda, et praegused 24- tunnised valved asendatakse 12-tunnistega. Idee tundub esmapilgul hea, kuid seda vaid juhul, kui oluliselt väheneks ka päästjate tööaja norm ilma töötasu vähenemiseta.
Kohustuslikku tööaja normi arvestades eelistavad päästjad ise pigem pikemaid valveid, sest nii töötades tekib rohkem vabu päevi ja võimalus suurendada valvete vahelisel ajal pere sissetulekut.
Kui eelnimetatud lisasissetulekut enam 12-tunniste valvete tõttu ei võimaldata, siis oleksid paljud päästjad sunnitud armastatud töölt lahkuma, et otsida selline töökoht, mille palk võimaldab perekonna äraelamise.
Just päästjate võimaluse kärpimine töötada samaaegselt teistes töökohtades ongi koalitsiooni üheks argumendiks 12-tunnise valve rakendamisel. See on aga üsna ebainimlik otsus, võttes arvesse sama seadusega päästjatele rakendatavat minimaalselt tasustatavat koduvalvet ja osalist tööaega.
Kindlasti tuleks antud eelnõu puhul silmas pidada ka seda, et 12-tunnised valved muutuvad tihti pikemaks. Kuna töö iseloomu arvesse võttes ei ole iseenesest mõistetavalt võimalik jätta vastamata hädakutsetele, mis tulevad valve lõpus.
Noori ikka ei tule
Kui maja põleb, siis minnakse seda loomulikult ka kohe kustutama, mitte ei jäeta kutset ootele, et see järgmisele valvele üle anda.
Huvitav on eelnõu juures seegi, et koduvalvete kõrval tahetakse sisse tuua ka tsiviilõiguslikud lepingud, kus tsiviilisikud võtaksid endale päästjate kohustusi. Juba logistiliselt saab põnev olema, kui operatiivselt siis uue eelnõu jõustudes põleva maja kustutamise või kustumiseni jõutakse.
Selge on see, et valitsuse poolt Riigikogu menetlusse esitatud seaduseelnõu päästeteenistujate motivatsiooni ei tõsta ja noori spetsialiste päästevaldkonda juurde ei too. Kui päästeteenistuse seadus peaks praegusel kujul vastu võetama, siis peab piinlikkustundega nentima, et päästjad on küll viimased, kelle huvide eest antud seadus seisab.
Kalle Laanet,
Riigikogu liige, Keskerakond
