|
|
Eeldatavalt umbes aasta pärast hakatakse Kaarepere lähedale rajama viadukti, mis võimaldab likvideerida kolm lähestikku asetsevat ühetasandilist maantee ristet raudteega. Teisipäeval Kaarepere rahvamajas toimunud koosolekul said asjahuvilised tutvuda viadukti tehnilise projekti plaanilahendusega, sealhulgas täpse liiklusskeemiga. |
OÜ Reaalprojekt ja ET Inseneribüroo OÜ poolt koostatav viadukti ja liiklussõlme tehniline projekt pole küll veel lõplikku kuju saanud, ent just nüüd oli paras aeg asjast huvitatutele teada anda, kuidas projekteerijate ettekujutuse järgi selles piirkonnas mootorsõiduki või jalgrattaga punktist A punkti B pääsema hakkab, sest praeguses staadiumis saab projektis veel vajaduse korral muudatusi teha.
OÜ Reaalprojekt Viljandi osakonna juhataja Uku Audova sõnul oli üheks suuremaks probleemiks, mis tehnilise projekti koostamisel lahendada tuli, Tartu-Jõgeva-Aravete tugimaantee uuelt Pikkjärve ja Kaarepere vaheliselt lõigult (see hakkab kulgema Tartu poolt vaadatuna kõigepealt praegusest teest vasakul, seejärel paremal) Palamuse poole suunduva tee äramahutamine tugimaantee kõrvale. Tugimaantee kulgeb selles viadukti vahetusse lähedusse jäävas kohas nimelt kõrgel muldel. Et maad mitte raisata, otsustati Palamusele suunduvat teed tugimaanteest mitte kaugemale viia, vaid paigutada selle viaduktini kulgev lõik ära tugimaanteega ühele muldele, ainult „korruse“ võrra madalamale.
Teine keerukas probleem oli Audova sõnul see, kuidas Sääsküla-Pikkjärve teelt tulevad sõidukid ohutult ja otstarbekalt tugimaantee uuele lõigule juhtida. Algse plaani järgi oleks tulnud neil Pikkjärvel kõigepealt suunduda mööda vana tugimaanteed vasakule Tartu suunas, seejärel kohe paremale praegusele Pikkjärve-Tõrve teele ning seda mööda uue teelõiguni. Selle variandi puhul oleksid Sääsküla poolt tulijad pidanud aga läbima lühikese maa peal ohtliku S-kurvi ning tugimaantee uuele, vähem kui kolmekilomeetrisele lõigule oleks tekkinud kolm ristmikku. Liiklusohutuse tagamiseks oleks tulnud Tartu poolt tugimaanteed pidi tulijatele keelata vasakpööre tänasele Pikkjärve-Tõrve maanteele raudtee suunas. See oleks aga oluliselt takistanud juurdepääsu uue maantee ja raudtee vahel olevatele põldudele ning olemasoleva aida juurde.
Kohalikud appi
„Selle probleemi lahendamisel tulid appi kohalikud inimesed,“ ütles Uku Audova. „Nende ettepanekul juhitakse Sääsküla poolt tulevad sõidukid nüüd vana tugimaanteed ja rajatavat uut teelõiku pidi sellelesamale ristmikule, kus ka Palamuse poolt tulev tee tugimaanteega ühineb. Nii et esialgu tuleb Sääsküla poolt tulijail küll pisut Jõgeva poole sõita, ent siis pääsevad nad ristmikule, kust saab piiranguteta igas suunas kulgeda. Ka tugimaanteel liikujate jaoks on sõit mugavam ja ohutum, kui ristmikku pole iga kilomeetri järel, vaid neid on kolme kilomeetri peale ainult kaks.“
Lisaks liiklusskeemile seletas Uku Audova lahti selle, kuidas on plaanis teedelt ja muldelt ära juhtida sademe- ja sulavesi. Tema sõnul püüti igati arvestada sellega, et vee ärajuhtimiseks vajalikud kraavid ei kulgeks keset kellegi maatükki ega takistaks kellegi põllupidamist.
Kui üldiselt publikul kuuldule-nähtule vastuväiteid polnud, siis Kaarepere jaama juurde raudteest Palamuse poole rajatavat parklat ei peetud kavandatud kujul päris otstarbekaks. Parkimiskohad asetsevad projektis nimelt teega paralleelselt, tee kulgeb selles kohas aga ülesmäge, nii et eriti libedal ajal ei pruugi parklas peatunud auto hiljem enam paigalt minema saada. Asja pisut arutades jõuti seisukohale, et teeäärse maa omanikult tuleks üritada maad juurde osta, et parkimiskohad oleks võimalik teega risti paigutada.
Vastaseid polnud
Kui esimene Kaarepere viadukti ja uue liiklussõlme teemaline avalikustamiskoosolek oli üsna rahvarohke, siis seekord oli kohal vaid kolm n-ö lihtkodanikku, ülejäänud olid kõik kas projekteerija, tellija ehk Lõuna Regionaalse Maanteeameti või Palamuse vallavalitsuse esindajad.
„Ju siis on kohalikud inimesed senise korrektse asjaajamise põhjal järeldanud, et seda projekti teostades pole kellelgi plaanis nende huve eirata,“ ütles Palamuse vallavanem Urmas Astel.
Pikkjärve maaomanik Vahur Pruus oli peaaegu ainus, kel kohale tulnud ametiisikutelt midagi küsida oli. Näiteks tahtis ta teada, mis hinnaga hakatakse omanikelt ostma tee-ehituseks vajalikku maad ja kas ära ostetakse ka need tükid, mille uus tee kinnistu küljest lahku lõikab. Lõuna Regionaalse Maanteeameti direktor Kuno Männik vastas, et maa ostuhinna määramisel võetakse aluseks sõltumatult eksperdilt tellitav hinnang. Viimane omakorda annab selle samas piirkonnas viimasel ajal sooritatud maa ostu-müügitehingute põhjal. Mis tekkivatesse lahustükkidesse puutub, siis juhul, kui omanikel nendega enam midagi mõistlikku peale pole hakata, teeb Lõuna Regionaalne Maanteeamet riigile ettepaneku need ära osta. Ostuotsuse teeb siiski riik, mitte Lõuna Regionaalne Maanteeamet.
Ehkki valitsus pole praegusest majanduslikust olukorrast tingituna kinnitanud nelja järgmise aasta teehoiukava ning ka tuleva aasta riigieelarve on alles koostamisel, pole Kuno Männiku sõnul siiski ühtki mõjuvat põhjust kahelda selles, et Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist rahastatav Kaarepere viadukti ja liiklussõlme ehitus tuleva aasta teisel poolel ei alga. Objekti tehniline projekt peab valmima novembri alguseks ja saama detsembri alguseks kinnitatud. Pärast seda asub Lõuna Regionaalse Maanteeameti Jõgeva osakond maade ostu ette valmistama.
„Esialgsete kooskõlastuste perioodil ükski maaomanik maamüügile vastu ei seisnud,“ ütles Uku Audova. „Kui viadukt ja uus liiklussõlm valmivad, muutub liiklus selles piirkonnas ohutumaks ning ka tõkkepuu taga ei tule kellelgi enam passida.“
iii
RIINA MÄGI
