Ligemale neljakümmend filmi ei viitsi kahe päevaga ära vaadata just igaüks. Aga Palamusele ei kogunegi Theodor Lutsu filmipäevade ajaks mitte niivõrd tavainimesed, kuivõrd filmifriigid. Sellised, kes lisaks konkursifilmide “allakugistamisele” on valmis veel kinobussi programmi “magustoiduks” peale “limpsima”: juba neljal aastal on Lutsu filmipäevade eel või ajal jõudnud Palamusele kinobuss.
Ja nagu mõnel varasemalgi aastal, nii toodi ka tänavu paar veel “monteerimissooja” filmi kinobussi töötoast otse konkursi korraldajate lauale. Üks neist, Daniel Müntineni alias Dan Leadi “Mushroom dialect” oli eriti huvitav selle poolest, et selle tegemisel lõid kaasa ka mitu kinobussi tänavussse meeskonda kuulunud välismaalast, nagu kinobussituuri Läti-poolne koordinaator (buss tegi 10. augustil ju “kõrvalehüppe” Lätimaale Aluksnesse) Guna Stahovska, Pakistani üks hinnatumaid muusikavideode tegijaid Babar Naeem Sheikh, Saksamaal elav serblasest animaator Vuk Jevremovic ja inglasest monteerija John Angless.
“Kuna mul selline rahvusvaheline meeskond käeulatuses oli, otsustasin nad enda kasuks tööle panna,” ütles kinobussi logistik ja töötoajuhendaja Daniel Müntinen. “Kuigi ega see vist päris aus pole sellise meeskonnaga tehtud filmiga amatööride sekka võistlema minna.”
Härg ja missid
Piir proffide ja amatööride vahel on kinokunstis, ausalt öeldes, niisama õhuke ja segane kui spordis. Kui tänavustest võidufilmidest rääkida, siis parim animafilm, Piret Saarepuu “Naljakas härjamüümine” oli täiesti professionaalsel tasemel tehtud.
“Ühest küljest on see lugu talupoisist, kelle kilplaslik rumalus ettearvamatu sündmusteahela vallandab, väga eestilik, teisalt võib sellele ennustada edu ka rahvusvahelistel konkurssidel,” arvas ?ürii animafilmitegijast liige Ülo Pikkov.
Eksperimentaalfilmi kategoorias anti preemia Heilika Võsu filmile “Miss Universum”, mis oli üles antud tegelikult samuti animafilmina. Ent eksperimentaalne oli see tõepoolest: nii tähistaevas kui ka seal hõljuvad kaunitarid olid nimelt maalitud, nende ainsateks liikuvateks, ent sealjuures väga väljendusrikasteks kehaosadeks olid jalad. Jalgu “kehastasid” aga maalitud pildi aukudest läbi torgatud inimsõrmed.
“Idee pole tegelikult üldse minu, vaid grupi Tallinna Pedagoogikaülikooli telere?iitudengite oma. Neil oli nimelt kosmoloogialoengute sari, mille lõpus neil paluti kuuldu mingisuguses kunstilises vormis kokku võtta. Mispeale nad tulid minu juurde ja me tegime idee koos teoks,” ütles tänavu filmi ja video erialal pedagoogikaülikooli lõpetanud Heilika Võsu.
Parima tõsielufilmi “Jumalaga” pealkiri on kahetähenduslik: ühest küljest on filmis mõnevõrra juttu usklikest, teisest küljest on see viide hüvastijätule. Autor Kullar Viimne tegi möödunud aastal nimelt pikema reisi Euroopasse. Filmis ta justkui kirjutab filmikaadritega illustreeritud kirju Euroopast, kusjuures adressaadiks on tema hiljuti surnud väikevend.
“Minu jaoks oli see film leinaga hakkamasaamisest. Filmipäevade publiku peal tahtsin testida, kas see mõte ka välja tuleb,” ütles Kullar Viimne.
Nagu selgus ?üriiliikmete mõtteavaldustest, ega eriti tulnudki. Aga pooleks tunniks ekraani ette naelutas see omapäraselt lummav lugu küll. Loodetavasti võtab selle tulevikus näidata ka mõni telekanal: tehniline külg on filmil ju laitmatu. Nagu paljudel teistelgi tänavustel konkursifilmidel: ses osas on edasiminek olnud tuntav.
10 000 krooni ja 5 rubla
Parima mängufilmi “20.” autoritelt, tartlastelt Andris Feldmaniselt, Paco Ulmanilt, Björn Piiburilt ja Rein Jakobsonilt küsis Ülo Pikkov auhinda üle andes vaid üht: “Kas sündimas on uus Õ-Fraktsioon?”
Tartu mehed vastasid küll, et nimetatud politoloogiatudengite filmirühmitust nad jäljendada ei püüa, ent filme kavatsevad nad küll edaspidigi teha.
Õigupoolest oleks Pikkovi küsimus tulnud adresseerida ka kolm filmi konkursile saatnud nn Mäeorgude Kodustuudio liikmetele, kui nad filmipäevade ajaks Mustlast ja Tallinnast Palamusele jõudnud oleksid, sest vähemasti nende kahe action-filmi “Cool Bastard” ja “Politsei” puhul lõid välja suisa õ-fraktsioonilik parodeerimislust ja kinematograafiakaanonite süüdimatu eiramine. Tasuks said nad Eesti Kinoliidu Waba Waimu Priisi, mis seekord kujutas endast kaht mahukat raamatut Tallinnfilmis loodud mängufilmide kohta.
Eesti Filmi Sihtasutuse poolt välja pandud 10 000 kroonise noore re?issööri stipendiumi määras ?ürii otsingulise ja sugugi mitte leidudeta filmi “Kooma” autorile Asko Kasele. Palamuse vallavalitsuse poolt välja pandud Paunvere kuldse viierublase aga ühe naljakama filmi “Crime and punishment” autoritele Svetlana Semjonovale ja Valentina Gorbussovale Tallinna Kanutiaia videostuudiost.
“Noortele filmiloojatele peaks konkursi lõpus minu meelest edaspidi workshopi korraldama ja seletama, mis nende tööde plussid-miinused olid ning miks auhinnad just nii jagati,” arvas ?üriiliige re?issöör Helle Karis.
Filmipäevade peakorraldajad Tiina Säälik ja Arne Tegelmann võtsid idee kaalumisele.
RIINA MÄGI
