Algus 6. mai Vooremaas
Pikka aega Tartu ülikoolis õppejõuna tegutsenud Uudo Pragi oli töökas ja aus inimene, kes juhindus Piiblis kirja pandud kümnest käsust. Tema eluteele jäi nii raskeid kui ka helgeid ajajärke. Et isa suri juba 21. novembril 1941 ühes Venemaa vanglas ning ema elupäevad lõppesid suvel 1957, langes Uudo Pragi elu kõige raskem aeg 1940. Ja 1950. aastaisse. Siis tuli tal ajaloolise Võrumaa Põlva kihelkonnas ainelise kitsikuse kõrval elada närvilises sovetiseeritud õhkkonnas, taluda keskkonnaga kohanematust ja koolivägivaldagi. Raskused jätkusid veel 1960. aastail, mil pärast edukaid ülikooliõpinguid ja diplomi saamist tuli veeta kaks aastat Vene sõjaväes. Sealt saadud noorema ohvitseri aukraad paistis esialgu ilusa saavutusena, sest sai sellega tobedaile ülemusile näidata oma võimeid, kuid jättis ta pärast pikaks ajaks sõjaväevõimude käsutusse. Õnneks sai ta vältida uut pikemat sõjaväeteenistust, kuhu teda vähemalt kahel korral kutsuti. Võimeka, tööka ja pühendunud inimesena õnnestus tal pingelise töö kõrval ülikoolis koostada väitekiri ja see edukalt Kaasani ülikoolis kaitsta.
Süvenenud Nõukogude majandusgeograafia teooriasse ning arendanud matemaatiliste meetodite kasutamist geograafias, leidis ta rahvusvahelisel areenil tunnustust umbes võrdselt teda majandusgeograafia juurde viinud Salme Nõmmikuga. Neil mõlemal ilmus artikkel väljaandes Soviet Geography. Uudo Pragil oli Tartu ülikooli majandusgeograafia kateedris õppejõuna töötades pidevalt suur koormus, kuid kiiresti orienteeruvana sai ta kõigega hakkama, jõudes samal ajal koostada veel õppevahendeid ning osaleda lepingulisis uurimistöis. Ta luges pidevalt uut eriala- ja muudki kirjandust, koostas referaate talle Moskvast saadetud läänes ilmunud artikleist. Et mitte saada külge tollal väga ohtlikku silti välismaa ees lömitamises, kasutas Uudo Pragi loometegevuses ja õppetöös ise küll vaid Nõukogude Liidus avaldatud kirjandust. Erialast täiendõpet sai ta 1970. aastail Moskva ülikooli kursustel ning 1980. aastail Eesti NSV TA majanduse instituudis ja Novosibirski ülikoolis stažeerides. Eriti viimasest saadud tollal eesrindlikeks peetud teadmised ja ideed võimaldasid tal lülituda 1988. aastal isemajandava Eesti ehk IME probleemnõukogu töösse.
Ebatõhusa Nõukogude süsteemi kokkuvarisemine ja iseseisvuse taastamine Eestis muutsid Uudo Pragi algul nõutuks, sest ta ei osanud seni õpitut ja tähtsaks peetut uutes oludes rakendada. Kuid teda aitasid mõistev abikaasa kodus ja pöördumine Jumala poole kirikus. Suure töövõime tõttu suutis ta pidada ülikoolis 24 loengukursust, millest mitmed olid täiesti uued ja originaalsed. 1990. aastate teisel poolel ja 2000. aastate alguses oli Uudo Pragi hinnatud lektor Tartu ülikooli geograafia osakonnas. Tema juhendamisel valmis 36 diplomi- ja bakalaureusetööd.
Uudo Pragi tegevusvaldkonnad hõlmasid asulageograafia, regionalistika ja matemaatilised meetodid geograafias, millele hiljem lisandusid inimgeograafia kujunemislugu ja kooligeograafia. Tema publikatsioonide nimistus on ligi 100 tööd, neist neli ülikooli õppevahendit ning kaheksa koos teisega kirjutatud keskkooli geograafiaõpikut. Lisaks ilmus tal aastail 1966-1982 üle 500 referaadi väljaandes РЖ География ning hiljem lühiartikleid Eesti entsüklopeedias ja TEA entsüklopeedias.
(Lõpp)
OTT KURS
