Renoveeritavasse hoonetiiba tulevad lisaks külarahva kooskäimisruumidele külalistetuba, kööginurk, du?iruum ja tualett. Korda tehakse ka külarahvast samas hoones varemgi teenindanud lugemistuba. Ehitustööd teeb Jõgeval tegutsev OÜ Stesamex, suurem osa ehitusrahast ? 407 000 krooni ? saadakse PRIA kaudu külade taastamise ja arendamise meetmest 3.5. Põltsamaa vallavalitsus toetab ehitust 30 000 krooniga ja hoone omaniku, Khordongi Ühingu omafinantseering on 15 000 krooni.
“Külalistetuba, du?iruum ja kööginurk on külakeskuses vajalikud sellepärast, et kavatseme siin koolitusi ja laagreid korraldada,” ütles Khordongi Ühingusse kuuluv Jõgeva maavalitsuse arendusnõunik Jako Jaagu. “Külalistetoas saab majutada külalislektoreid, du?iruumi saavad kasutada ka telkivad laagrilised: muidu poleks neid mujale kui jõkke pesema saata.”
Põltsamaa vallavalitsusele on Khordongi Ühing tänulik mitte üksnes selle eest, et nad ehitust rahaliselt toetavad, vaid ka selle eest, et nad olid nõus sõlmima ühinguga lepingu, mis sätestab, et lugemistuba jääb vanasse koolimajja vähemasti veel viieks aastaks.
“Meil on väga hea meel, et lugemistuba sellesse hoonesse tegutsema jääb,” ütles Jako Jaagu. “Tänu sellele on vähemasti lugemistoa tööaegadel alati inimene kohal ja majas telefon sees. Ka hoone kütmisel on siis valla abi loota.”
Avalik raha
Kui ühingul 450 000 krooni kohe omast taskust välja käia oleks, saaksid ehitustööd üsna ruttu tehtud. Nüüd dikteerib ehitustempo raha laekumine, mis omakorda sõltub sellest, kui kiiresti jõutakse PRIAle vahearuandeid esitada.
“Aga nn avaliku raha puhul ? ja seda PRIA kaudu saadav just on ?, on kontrolli- ja aruandlusvajadus loomulik,” ütles Jako Jaagu, lisades, et ehitustööd loodetakse lõpetada kevadeks.
Kui väljastpoolt hoone tema sõnul väga trööstitus seisus polnudki, siis majas sees oli olukord üsna hull.
“Oleme omavahel nalja visanud, et viimase nõukogude-aegse remondi töödejuhataja ehitas selle objekti kõrvalt ilmselt oma eramut: materjalidega on koonerdatud ja mõnigi asi suisa rumalasti tehtud,” ütles Jako Jaagu. “Näiteks põranda alla oli soojustuseks pandud klaasvatt, mis endasse niiskust kogub ja põranda läbimädanemist soodustab. Niiskuse kogunemine oli aga intensiivne, sest vundamendi tuulutusavad olid remondi käigus kinni pandud. Seetõttu oli põrand nii pude, et kiskusime seda palja käega üles.”
Vend Vahindra sünnikoht
Tartu budismihuvilisi koondav Khordongi Ühing Eestis omandas 1950. aastatel rajatud ja 1998. aastani koolimajana kasutusel olnud hoone kolm aastat tagasi.
“Hoone soetasime tegelikult selleks, et sinna budistlik instituut rajada,” ütles Khordongi Ühingusse kuuluv Jõgeva maavalitsuse arendusnõunik Jako Jaagu. “Kohaliku elu-olu ja inimestega tutvunud, on meist aga kuidagi iseenesest külaarendajad saanud.”
Budismihuvilised “tulnukad” leidsid nimelt koha pealt eest ärksaid inimesi, nagu kunstkäsitööga tegelev Jane Kanter, mööblirestauraator Kristjan Kanter, ettevõtja Leo Kohv jt. Üks, mis Khordongi Ühingut ja kohalikke küla-arendajaid ühendab, on kunstihuvi, nii et külakeskus kujuneb kindlasti ka kunstikeskuseks. Kolmel viimasel aastal ongi Umbusis toimunud kunstisümpoosion, millel on osalenud Saksa, Läti, Leedu, Rootsi ja Eesti kunstnikud, kahel viimasel suvel kunstilaager kohalikele lastele.
Kui Khordongi Ühing omal ajal budistliku instituudi rajamiseks kohta otsis, langes valik Umbusi kasuks suuresti selle tõttu, et see on esimese eestlasest budisti, Vend Vahindra ehk Karl Tennissoni sünnikoht. 1883. aastal sündinud Tennisson, keda rahvas ka paljasjalgseks Tõnissoniks kutsus, hakkas 1915. aastal Eestimaal budismi jutlustama ning pärast pikka rännakut Tiibetisse sai temast koguni Baltimaade kõrgem budausu vaimulik. Paraku ei leidnud ta siinmail kuigi palju mõttekaaslasi ning Teise maailmasõja ajal rändas ta jalgsi Birmasse, kus asus juhtima budistlikku mungakogudust. 1962. aastal kuulutati ta pühakuks.
“Kuigi Eestis oli Vend Vahindral veidriku maine ning siinsed kirikuringkonnad suhtuvad nii ja naa ka tema pühakustaatusesse, peame meie teda siiski Eesti esimeseks pühakuks,” ütles Jako Jaagu.
Tulevikus on Khordongi Ühingul plaanis renoveerida kogu Umbusi koolimaja ning jätta see ka edaspidi avalikku kasutusse. Kindlasti aitab korras külakeskus kaasa sellele, et soodest ümbritsetud Umbusi, mille nimigi muust maailmast äralõigatusele vihjab, senisest palju tuntumaks saaks.
RIINA MÄGI
