|
Lustiveres on tehtud ulatuslikke korrastustöid küla läbival Umbusi jõel ning sinna rajatud tiikidel. Tööd maksid kokku 4,25 miljonit krooni, millest 3,6 miljonit saadi KIKilt; omaosalus oli 650 000 krooni. |
Umbusi jõe uuendamise ja ökoloogilise korrastamise projekti tellis põllumajandusamet ja see puudutas Umbusi jõe lõiku vahemikus 13,0.- 36,69. kilomeetrini. Remonditi truupe, eemaldati jõkke ja paisjärvedesse kogunenud setteid, jõe kallastelt raiuti võsa ning peenmetsa. Eemaldatud on ka vette langenud puud ja likvideeritud kopratammid. Samuti ehitati Umbusi jõele mitmeid keskkonnarajatisi.
Lustivere väljanägemine paranes
Tervendustöid tegi Siimel, firmal on taoliste töödega suured kogemused. Korrastustöödega alustati 5. juulil. Põllumajandusameti Jõgeva keskuse juhataja Ilmar Tupitsa sõnul on Umbusi jõe tervendustööde näol tegemist käesoleva aasta projektiga, mille ettevalmistustööd algasid küll juba eelmisel aastal. Eelnevalt oli tarvis läbi rääkida maaomanikega, valdade esindajatega, jõe kalda-aladel tegutsevate tootjatega ja teiste asjaosalistega. Umbusi jõe korrastustöid sai teha suvel. Laeva jõe vastavad tööd langesid näiteks osaliselt talvisele ajale, sest paljud jõeäärsed alad on suvel väga pehmed ja sinna masinatega ei pääse.
Omaosaluse tasumisel aitasid kaasa Põltsamaa ja Pajusi vald, Pajusi
Umbes pool korrastustööde rahalisest mahust kulus Lustivere külas tehtud töödele, kus ainuüksi kolme kalapääsu rajamisele kulus 1,5 miljonit krooni. Kalapääs täidab ka paisu funktsiooni. Kui veeseis on tavapärasest kõrgem, pääsevad kalad paisust üle, normaalseisus veetaseme puhul saavad kalad liikuda mööda spetsiaalset pääsu.
Samuti puhastati Lustiveres ära kolm paisjärve, lisaks puhastati jõe ääres asuva pargi kanalid ning tehti aleviku heakorratöid. Tagasihoidlikumalt on tervendustöid tehtud Pajusi valla piires.
Liigvee peab ära juhtima
i
Ilmar Tupitsa sõnul on põllumajandusameti ülesanne jälgida maaparandussüsteemide korrasolekut ja tagada madalamatelt aladelt liigvee ärajuhtimine. Kui vesi sellistelt aladelt ära ei valgu, on ka maaparandussüsteemide renoveerimisse tehtud investeeringud kaheldava väärtusega. Tupitsa kinnitusel on nad püüdnud teha tervendustöid sellisel moel, et ühelt poolt säästa võimalikult suurel määral loodulikku keskkonda, teisalt pakkuda võimalust vooluveekogude läheduses elavatele inimestele, samuti kalameestele, kanuusõitjatele, puhkajatele.
Jõe kallaste puhastamisel on kasutatud n-ö puistu mosaiikkujundamist, mille eesmärgiks on tagada jõe kaldaalade võimalikult looduslähedane väljanägemine. Oluline on tagada vaba liikumine ka kaladele. Ilmar Tupitsa sõnul on nad vooluveekogude korrastamisel lähtunud põhimõttest, et kõigil asjast huvitatud osapooltel oleks tehtava osas võimalik sõna sekka öelda. Umbusi jõe korrastustööd ongi ilmekaks näiteks, kuidas kõik need inimesed, kellel tervendustööde vastu huvi, on saanud oma mõtted välja öelda. Nii on Umbusi jõge puhastatud setetest, ehitatud jõele paiskärestikke vee aereerimiseks, rajatud kalapääse. Uue ilme on saanud Lustiveres asuvad paisjärved. Ka Umbusi külas on puhastatud kallasrajad, rajatud kalade talvitustiik, mis tagab kaladele talvitumisvõimaluse nii madala veeseisu kui ka tõsisemate külmakraadide puhul. Põllumajandusameti Jõgeva keskuse peaspetsialisti Toivo Vihalema sõnul on Lustivere külaselts tehtuga väga rahul ja plaanib tuleval aastal korrastatud kalda-alale puid juurde istutada. Ka ujumiskoha rajamine on külaseltsil Toivo Vihalema sõnul plaanis. Selle eest, et park kannatada ei saaks, hoolitses keskkonnaspetsialist Maris Paju.
Jõgevamaa ei pea muretsema
*Korda on tehtud Umbusi, Laeva, Amme, Kullavere jõed
*Ollakse valmis jätkama ka teistel jõgedel — nii Ongal kui ka Pedjal ja Põltsamaal
*Jõgevamaa on saanud oma jõed enamasti korda ega pea Tupitsa hinnangul lähema paarikümne aasta jooksul muretsema
i
TOOMAS REINPÕLD
