Seoses Schengeni viisaruumiga liitumisega on Eesti muutunud Euroopa sisejulgeolekuruumi üheks osaks. Arusaadavalt seab see ka uusi nõudmisi meie siseturvalisuse arendamisel ja sunnib valitsust tegema vastavaid struktuurimuudatusi.
Seetõttu ongi siseministeeriumi eestvedamisel alustatud politsei, piirivalve ning kodakondsus- ja migratsiooniameti ühendamisega. Edaspidi tekib kolme ametkonna asemel ühtne Politsei- ja Piirivalveamet. Usun, et see ühendamise samm on igati õigustatud, sest hoiab kokku ressurssi, väldib asjatut dubleerimist ning vähendab juhtimiskulusid.
Politsei on tsiviilstruktuur
Kaasaegsele demokraatlikule riigile kohaselt on Eesti politseile omane paindlik tsiviilstruktuur. Meie korrakaitsjate ühtne vormiriietus ega konstaablite-komissaride teenistusastmete kasutamine ei viita politsei ülesehituses veel militaarpõhimõtetele.
Eelpool nimetatud kolme ametkonna ühendamisega seonduvast politsei ja piirivalve seaduse eelnõust võib aga selles suhtes leida mõndagi üllatavat. Nii algab politsei spetsialistide madalaim teenistusaste endiselt nooremkonstaabliga. Järjestuse lõppu on aga pärast komissari ja vanemkomissari lisatud ka politseileitnandi ja politseikapteni teenistusastmed.
Hoopis uus on politseijuhtide teenistusastmete loetelu. Nii määrab eelnõu ära, et prefektuuri büroo juhil on edaspidi politseimajori või politseikolonelleitnandi teenistusaste. Prefekti ametikoht aga nõuab vähemalt politseikoloneli teenistusastet.
Ka täiendavate eru- ja päriskindralite tekkeks on uks võimalikult valla jäetud. Nii eeldab eelnõu politsei- ja piirivalveameti peadirektori või kaitsepolitseiameti peadirektori ametikoht lausa politseikindrali teenistusastet. Aga tundub, et eelnõu autorite mõttelend auastmete osas on eriti hoo sisse saanud siis, kui nad jõudsid politsei või kaitsepolitsei peadirektori asetäitjateni. Nimelt nähakse ette, et need vastutusrikkad ametikohad nõuavad tulevikus ei rohkem ega vähem kui politseikindralinspektori teenistusastet.
Usun, et sellised politsei auastmed võisid olla väga au sees näiteks vahva sõduri Shveijki aegses Austria-Ungari Keisririigis. Kaasajal on see mõistetav võib-olla seal, kus vastavad traditsioonid on pikemaajaliselt au sees. Eestis meenutab see väline hiilgus eelkõige vaid liigset toretsemist. Murelikuks teeb siinjuures, et niisugune süsteem võib politsei juhtimise ja karjääri ülesehituse tulevikus muuta liiga jäigaks ja paindumatuks. Väheveenev oli ka siseministri selgitus Riigikogus, kus ta ütles, et uute teenistusastmete lisandumine oli kompromiss, mille kauplesid endale välja piirivalvurid politseiga ühendamise ettevalmistamise käigus.
Samas annab mitmete Riigikogu liikmete rahulolematus politsei uute teenistusastmete suhtes aluse loota, et need edaspidi eelnõust ehk välja arvatakse. Kuldlampassidega politseikindrali munder võiks meie riigis jääda siiski operetilavadele meenutusena möödunud aegadest.
VÄINO LINDE, Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, Reformierakond
