Projekti “Jõgevamaa ühistranspordi arendamine” raames bussireisijate hulgas läbi viidud liikumis- ja liiklusuuringut kokku võtval tutvustamisel tõdeti, et maakonna omavalitsustes on teemakohases valdkonnas olukord üsnagi erinev ja ühistransporti kasutab 11 protsenti maakonna elanikest.
Vaatamata kasutajate mitte eriti suurele hulgale peab aga ühistranspordi temaatikat oluliseks enamik inimesi, seda jälgitakse ja selle toimimisele elatakse pidevalt kaasa. Märkimisväärne osa on ühistranspordil ka õpilasteveos. Uuringud kinnitasid, et omavalitsused on ühistranspordi kasutamise valdkonnas väga omanäolised ja eripärased ja mingit maakonna keskmist valda ei õnnestu vaadelda.
Jõgeva maavalitsuses peetud nõupidamisel tutvustas Imre Antso osaühingust Startum ennekõike statistikale suunatud uuringut, mis sisaldas kõikide liinide sõiduandmeid ja soovitusi liinide edaspidiseks väljakujundamiseks.
Erinevad soovid
Tiia Rõivas osaühingust Valikor Konsult rääkis aga uuringust, mis keskendus elanike liikumisvajadustele, harjumustele ja soovidele. “Uuringutes kogutud ja läbi töötatud info hulk oli piisavalt mahukas,” tõdes ta. Eriti keeruliseks muutub asi siis, kui püüda mõlema uuringu tulemusi siduda.
“Püüdsin arutelu jaoks kokkuvõtva esitluse teha, aga juba lähtelause leidmine osutus keeruliseks, sest niivõrd eripalgeline on meie ühistranspordi alane argipäev ja soovid,” rääkis MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus juhatuse liige Heldur Lääne. Ta märkis, et mitmed valuküsimused on seotud omavalitsuste kui ühe suure osapoolega ühistranspordis. “Omavalitsused doteerivad märkimisväärses osas ühistransporti, saamata selleks riigilt toetust,” ütles
Lääne, kelle sõnul jäid ühistranspordi kasutajad rahule nii teenuse kui selle osutamise vahendite ja võimalustega. “Mõlema uuringu tulemusel tõdeti, et mõnikord on soovide ja pakutava teenuse vahel suured “käärid”, näiteks mõnegi bussiliini kasutus on sõitjate hulga järgi majanduslikult piiripealne, reisijad seevastu sooviksid veelgi tihedamat sõidugraafikut. Samasugused arvamused on nädalavahetuse ja õhtuste liinide kohta,” lisas ta.
Erinevaid liiklemisviise tasuks soodustada
Veel märkis MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskuse juhatuse liige, et uuringust ilmnes ka ühistranspordi tähtsus sotsiaalse turvalisusetunde tekkimisel, mida pidasid oluliseks ka autokasutajad. “Ka autostumine on omavalitsuste lõikes väga erinev, kuid on ilmselt saavutanud oma stabiilse taseme. Edasine käekäik sõltub paljuski bensiini hinnast ja teede kvaliteedist. Väga sageli liigutakse ka jalgsi ja jalgrattaga, seda ka talvel. Seepärast tasuks tähelepanu pöörata neid liiklemisviise soodustavatele teguritele.
Tervikuna tõi uuring esile ühistranspordi kui alternatiivi teistele transpordiliikidele, mida toonitab ka riiklik ühistranspordi arengukava. Ülemaakondliku logistilise kava koostamiseks pole aga tarvidust, sest ühistranspordi korraldamises peab ennekõike lähtuma sotsiaalsete gruppide vajadustest. Küll aga tuleks senisest enam tegelda liinide paindlikumaks muutmisega, ka sõiduinfo peaks olema paremini kättesaadav ja seda peaks uuendama. Ühistranspordi kasutajate arv peaks olema suurem ja sõitjatel peaks olema võimalik nii majanduslikult soodsamalt kui maailmavaateliselt rohelisemalt liikuda.”
Ühistranspordi teemalist uuringut kokku võtvale nõupidamisele olid kutsutud vastava ala spetsialistid omavalitsustest, maavalitsusest ja teised asjahuvilised. Uuringud teostati Norra
“Üks tõdemus oli seegi, et taolisi uuringuid tuleks läbi viia teatud ajavahemike järel perioodiliselt, et saada teada suunamuutustest pikema ajavahemiku jooksul,” ütles Heldur Lääne.
iii
JAAN LUKAS
