Tüli Euroopa raha pärast mõjutab maakonna tulevikku

ELi eelarvest tulevad tänavu pea kõik meie põllumajandustoetused, enamus veepuhastuse, kanalisatsiooni ning joogiveetrasside ehituskuludest, aga ka suur osa koolitus- ja ettevõtlusabist. Ajavahemikus 2007-2013 loodab Eesti liidu eelarvest saada 80 miljardit krooni.

Eelkõige Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi vahelisest kaikavedamisest sõltub see, kas me saame loodetud raha kätte ja kuidas toetused jaotuvad. Kui eelarvevaidlused kõvasti venivad, siis on näiteks tõenäoline, et liidu eelarvet kärbitakse ja Eestile võib laekuda näiteks 10 miljardit krooni oodatust vähem. See on kaotus 1000 krooni iga elaniku kohta aastas.

Linna ja maa vastasseis

Kui jääb peale peaminister Tony Blair, siis läheb euroraha rohkem linnadesse ja vähem maale.

Suurbritannias on talunikke alla 2 protsendi rahvastikust ja põllumajanduse osatähtsus riigi kogutoodangus veelgi väiksem. Seetõttu maksavad inglased igal aastal, mil 40 protsenti ELi eelarvest kulub maaelule, ühiskassasse kümneid miljardeid kroone rohkem, kui tagasi saab. Miinus oleks veel suurem, kui peaminister Margaret Thatcher poleks 1984. aastal välja kaubelnud tagasimakset, mida tehakse vaid Suurbritanniale.

Inglased tahavad seetõttu vähendada ELi eelarves põllumajanduse osa ning suunata see teaduse ja tehnoloogia arendamiseks.

Eesti valitsus on Euroopa Liidu eelarveküsimuses oluliste valikute ees. Ühest küljest on põllumajanduse osatähtsus meil Euroopa keskmisest suurem. Kuid teisalt on Eesti valitsuste lipukirjaks juba pikka aega olnud uued tehnoloogilised lahendused. Alates e-valimistest ja lõpetades ID-kaardiga.

Kaldun ka ise nõustuma Tony Blairiga, sest on ilmselge, et just uudsed tehnoloogilised lahendused määravad Euroopa koha konkurentsis Ameerika ja Aasiaga. Idee mitmekordistada ELi eelarves teadusele, haridusele ja koolitusele kulutatavat raha on õige.

Kuid see ei pea tähendama põllumajanduse hääbumist. Valik ei ole maaelu kadumise ja konkurentsivõimelise majanduse vahel. Euroopa Liit peaks eelkõige piirama suhkru- ja tubakatootmise toetusi. Samamoodi tuleks ette võtta riis, mille kasvatamiseks makstavad toetused ületavad mitmeid kordi valmistoodangu väärtuse.

Eesti põllumees ärgu kartku

Eesti põllumees ei tohi eelöeldust heituda. Kuigi Tallinn võidab kaasaegsemast eelarvest enam, ei pruugi meie maakonnad jääda kaotajaks. Pean ainuvõimalikuks, et meie põllumeeste ja kalurite sissetuleku kasv jätkub. Lepiti ju liitumiskõnelustel kokku üleminekuperiood, mille kohaselt meie põllumehed said mullu 55 protsenti oma ELi kolleegide otsetoetustest ja see summa kasvab 100 protsendini alles 2011. aastal.

Tasub märkida, et meie teraviljatoetused ühe hektari kohta on seni samuti Euroopa ühed madalamad, kui mitte kõige madalamad, jäädes näiteks kaks prantslastele alla. Sellistes oludes konkurentsis püsimine näitab meie põllumeeste oskust ja visadust ning lubab neil kindlalt tulevikku vaadata. Kui põllumajandustoetuste kärpimine puudutab peamiselt vanu liikmesriike, siis meie talude konkurentsivõime hoopis suureneb.

Tahan toonitada ka Europarlamendi 9. juuni otsust, et uued liikmesriigid ei pea erinevalt vanadest liikmesmaadest osalema põllumajanduskulude kaasrahastamises, kui see liidu eelarve nappuse tõttu vajalikuks osutub. See kinnitab, et Euroopas tervikuna mõistetakse: uute liikmesriikide põllumajandustoetused on paremini põhjendatud ja niigi väikesed.

Lõpetuseks soovitan kõigil pöialt hoida, et 2007.-2013. aastate eelarvekava hiljemalt järgmise aasta kevadeks vastu võetakse. Kuna Eesti saab selle koostamises täieõigusliku liikmesriigina kaasa rääkida, siis on see meile kindlasti parem kui eelmine. Näiteks rõõmustab mind kultuurikomisjoni liikmena, et uues eelarvekava kultuuriprogrammis on raha ka kommunismiohvrite mälestuse jäädvustamiseks. Varem oli juttu vaid natsismiohvritest.

MARIANNE MIKKO,
Euroopa Parlamendi liige, sotsiaaldemokraat

blog comments powered by Disqus