Möödunud nädalal peetud Põltsamaa ettevõtjate kokkusaamisel oli külaliseks
Jälgides Vancouveris toimunud taliolümpia kajastusi, võiks Kaljuveeri hinnangul teha sellest järelduse, nagu oleks meil olümpia kehvasti läinud. “Saime ju ainult ühe hõbedase medali ning paremuselt järgmine oli alles kuues koht. Sellest lähtuvalt hinnati kehvaks Eesti spordisüsteemi.
“Kuid kas meil tegelikult ikka läkski nii kehvasti,” mõtiskles Marko Kaljuveer hiljutise taliolümpia tulemuste üle. Pigem näeb Kaljuveer sellise hinnangu taga eelmisi taliolümpiamänge Torinos, kust Eestisse tuli tervelt kolm kuldmedalit.
“Meie rahvaarvu silmas pidades on selline tulemus ülihea ning ilmselt seetõttu oleme me ka ootustelati liialt taevasse upitanud. Meeskondlikus teatevõistluses jäime küll viimaseks, ent oli selliseidki riike, mis teatevõistkonda välja ei pannudki. Tõenäoliselt lisas ootuste mõttes õli tulle ka kohe olümpiamängude esimestel päevadel Kristina Šmigun-Vähi poolt saavutatud hõbemedal.”
Marko Kaljuveeri sõnul lootis temagi sellisele edukale mängude algusele Eestile medalilisa, kuid nii see ei läinud. Viimasel 50 kilomeetri ühisstardist sõidule elas Marko Kaljuveer ka väljapool eetrit kõvasti kaasa, sest võttis ju sellest sõidust osa meie suurlootus Andrus Veerpalu. Paljud spordisõbrad pidasid ühisstardiga maratonidistantsi suusajuhtide järjekordseks nipiks.
Telereporteri sõnul pakkus ühisstardist teele lähetatud maratoniseltskond väga põnevat sõitu, kus Veerpalu oli veel kilomeeter enne finišit täiesti medalikonkurentsis. Samas on Kaljuveer nõus paljude spordisõprade väitega, et eraldistardi korral 50 kilomeetri distantsil oleks Andrus Veerpalu esikoha võitnud. Vahetult peale maratoni distantsi läbimist tunnistas Andrus Veerpalu isegi, et eraldistardi puhul olnuksid tulemused hoopis teised.
Kaameramees T-särgis suusaraja ääres
Marko Kaljuveer käis ise eelnevalt kahel korral nii Vancouveris kui ka Whistleris ettevalmistustöid tegemas. Enne olümpiamängude toimumist said Madridis kokku ka Euroopa Ringhäälingu Liitude Vancouveri projekti juhid. Teletehnika saadeti Vancouverisse laevaga juba detsembri keskel. Seda tehnikat oli tervelt 1,3 tonni jagu.
Eesti telekeskuse süda asuski just Wisleris. Lisaks oli üles seatud veel üks väike telestuudio võistluspaigas, mis asus Wisleris asuvast telekeskusest 23 kilomeetri kaugusel. Marko Kaljuveeri sõnul ei toimu spordiülekannete tegemine nii, et minnakse kohale, seatakse kaamerad ja muu tehnika ühes kohas paika ning töö võib alata. Tegelikult tuleb ettevalmistavaid töid märgatavalt rohkem teha. Kogu telepilt sealsel murdmaasuusatamise rajal edastati vaatajateni 54 kaamera abil. Otepää maailmakarika etapilt toodetakse telepilti 17 kaameraga. Olümpiamängude teisel võistlusnädalal oli Whistleris üle 10 kraadi õhusooja ning seetõttu tegi Marko Kaljuveeri läheduses tegutsenud põhikaameramees oma tööd palja peaga ja T-särgis. “Televaatajani jõudev osa teletööst on ainult väike osa kogu tegelikust tööst, mis teleülekande valmimiseks tehakse.
Marko Kaljuveer lausus, et rääkides isiklikest spordivälistest elamustest nägi ta seal vabalt looduses liikumas mitmeid metsloomi. Nii sattusid kord võistluspaika sõites nende teele ette kaks hunti. Kuid meie spordireporterile sai osaks näha oma silmaga sedagi, kuidas karu tahtis ronida kelgu- ja bobirajale. See ettevõtmine metsaotil siiski ei õnnestunud. Mäesuusatamise rajal aga õnnestus
Lisaks sportlastele ja oma kolleegidele teistest riikidest kohtus Marko Kaljuveer ka sealsete väliseestlastega. Kohalike väliseestlastega kõneldes selgus, et Whistleris oli tänavu viimase saja aasta kõige soojem talv.
Taliolümpia algas tavatult
Vancouveri olümpia algas selles mõttes tavatult, et seal hukkus Gruusia kelgutaja, mis vajutas avatseremooniale oma pitseri. “Minu mälu järgi tuli olümpiamängude avatseremoonial küll esmakordselt minutiline leinaseisak teha,” tõdes Kaljuveer.
Ettevõtjad esitasid küsimusi selle kohta, kas Eesti suusakoondise peatreenerile Mati Alaverile praegu meedias liiga ei tehta. Põhimõtteliselt oli Marko Kaljuveer küsimuse esitajaga nõus. Kui väikeses Eestis on olemas selline suusatreener, kelle käe all on Andrus Veerpalu jõudnud kahekordseks olümpiavõitjaks ja kahekordseks maailmameistriks ning Jaak Mae on tulnud maailmameistrivõistlustel hõbemedalile ning olümpiamängudel pronksmedalile, siis siin on liigse kriitikaga tõesti sündsuse piirid ületatud. Marko Kaljuveer toonitas, et Eesti väiksust arvesse võttes on sellised tulemused ikkagi hindamatu väärtusega.
Suusatamine oli, on ja jääb
Ettevõtjaid huvitas küsimus, miks meie suusatajate järelkasv praegu arvestatavaid tulemusi ei paku. Marko Kaljuveer lausus, et ega tema pole lausa spordiinimene ega oska seetõttu sellele küsimusele täpsemalt vastata.
Spordireporteri sõnul tuleb meil ilmselt lähiaastatel leppida teadmisega, et niisuguseid tulemusi, millega viimasel ajal Eesti suusaspordis harjunud olime, vahepeal enam ei tule. Ka Eesti korvpalli käekäigu vastu tunti huvi. Siinkohal arvas sporditoimetuse juht, et korvpalli juhid elavad minevikus ja usuvad, et korvpalli näol on jätkuvalt tegemist populaarse spordialaga. Paraku praegu see enam nii ei ole ja tegelikult tuleks selle ala juhtidel tõsiselt oma tegevus läbi analüüsida. Küll on sõlmitud viieaastase tähtajaga leping Eesti korvpallikoondise mängude kajastamiseks televisioonis. Oktoobris on kavas televaatajateni tuua neli saadet korvpallist alates Eesti selle ala algusaegadest kuni tänapäevani.
Mõeldes meie suusatippude võimalikule sportlasekarjääri lõpetamisele, märkis Marko Kaljuveer, et küllap peame tulevikus rohkem hindama hakkama ka allapoole esiviisikut jäävaid kohti. Samuti võivad Eestis suusatamise kõrval esiplaanile kerkida hoopis muud spordialad.
iii
TOOMAS REINPÕLD
